11 245 tiiru sekundis teevad osakesed 27 km pikkuses suures hadronite põrgutis. Nende kokkupõrgete tagajärgi uuritakse ka eksperimendi ATLAS käigus.
Foto: Cern
Kiirendi on osakestefüüsikute tähtsaim tööriist. Suuri kiirendeid kasutatakse põrgutitena – neis kiirendatakse elementaarosakesed ülisuure kiiruseni ja põrgatatakse siis kokku, misjärel uuritakse purustavast kokkupõrkest jäänud „kilde“ – teisisõnu otsitakse seda, kas kokkupõrke tagajärjel tekkis mingeid seni tundmatuid osakesi.
Kuigi aatom tähendab jagamatut, on teadlased seda korduvalt aina väiksemateks osadeks lammutanud. Nüüd tahetakse ligi pääseda kõige-kõige pisematele osakestele, mille seas on nii prootonites ja neutronites leiduvad kvargid kui ka miljardid kummitusosakesed, mis sööstavad just praegu su kehast läbi.
Esimest korda pärast Higgsi bosoni avastamist 2012. aastal käivitavad füüsikud Genfi lähedal taas osakeste hiigelkiirendi LHC. Nüüd põrgatab gigant prootoneid varasemast poolteist korda suurema jõuga, püüdes tabada tuumafüüsika trumpkaarti: tumeainet.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?