Norskamine kui ohu märk
Miks me norskame? Miks mõni inimene norskab teistest valjemini? USA teadlased uurisid norskamist põhjustavaid bioloogilisi protsesse ja leidsid pikka aega püsinud keerulistele küsimustele vastused. Need lükkavad ümber ühe vana oletuse ning uued teadmised võivad isegi päästa su elu.
Kas sina ärkaksid keset ööd, kui su partner tõmbaks magamistoa vaikuses ühtäkki just kui mootorsae käima? Loodetavasti ei pea sa kunagi niisugust olukorda läbi elama, aga sarnase probleemiga seisavad iga öö silmitsi päris paljud inimesed. Nimelt võib norskamisheli tugevus ulatuda üle 90 detsibelli (dB) ning see valjus on võrdne just mootorsae omaga.
Seotud lood
Tööd või trenni tehes on mõnus higi valada, kuid mõnele inimesele valmistab liigne higistamine rohkesti ebameeldivusi. Nüüd oskavad arstid higi tootmist vähendada või eemaldada halva higilõhna, kandes patsiendile üle teise inimese baktereid.
Tüvirakuteadlane Maria Carolina Florian ei osanud arvata, et tema ravim paneb vananevad laborihiired nooruslikul ja kepsakal sammul ringi jooksma. Just nii aga juhtus. Tema ravimi sihikul on hiirte vananemise juurpõhjused. Ravim võib toimida samamoodi inimeste puhul.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele