Esimene sõnum maaväliselt tsivilisatsioonilt võib olla hukueelne appikarje
Columbia ülikooli kaasprofessor astronoom David Kipping on avaldanud uue teadustöö, milles ta käib välja seisukoha, et esimene märk maaväliselt tsivilisatsioonilt, mis meieni jõuab, on suure tõenäosusega erakordselt “vali” ja see võib põhimõtteliselt koosneda nende n-ö viimastest sõnadest.
Valjus ei tähenda siinkohal valjust heli mõttes ehk signaal ei pea olema tingimata kurdistav. Valjuse all mõeldakse praeguses kontekstis seda, et signaal on omas kategoorias väga erakordne või ebaharilik.
David Kipping nimetab oma hüpoteesi eshatoloogiliseks. Eshatoloogia on teoloogia ehk usuteaduse valdkonda kuuluv õpetus, mis puudutab viimsetpäeva ja inimese käekäiku sel perioodil.
„Esimene kinnitatud maavälise tehnoloogilise tsivilisatsiooni avastus saab kõige tõenäolisemalt olema ebatüüpiline näide ehk selline signaal, mis on ebaharilikult ‘vali’,“ selgitab Kipping oma artiklis. Niisugune signaal võib viidata tsivilisatsioonile, mis on kriisis – see on kas ebastabiilne, lühiealine või potentsiaalselt oma lõpu poole liikuv.
Erakordsust on lihtsam tuvastada
Hüpoteesi, mida selgitatakse ka Kippingi videoseerias Cool Worlds, seostatakse teiste sarnaste tähelepanekutega astronoomias. Näiteks esimesed Päikesesüsteemi-välised planeedid ehk eksoplaneedid avastati pulsarite ümber tiirlemast ja need ei peegeldanud tegelikult nende taevakehade laiemat mitmekesisust. Tänu pulsaritele, mis on kiiresti pöörlevad neutrontähed, olid need eksoplaneedid lihtsalt kõige kergemini avastatavad.
Kippingu sõnul kehtib sarnane põhimõte ka maaväliste tsivilisatsioonide puhul. Meil on suurem tõenäosus avastada tsivilisatsioone, mis on mingil põhjusel välja kiiranud või saatnud kõige tugevamaid tehnosignatuure, mitte niisuguseid, mis on vaikse, rahuliku õitsengu faasis.
Selliste „valjude“ signaalide näited võivad olla märkimisväärse energia või kiirguse juhuslik vabanemine, samuti teadlikud katsed edastada universumisse kiireloomulisi sõnumeid. Kuulsat 1977. aasta „Wow!“-signaali, mis astronoome hetkeks hämmastas, on välja toodud kui võimalikku näidet lõpu eel seisva maavälise tsivilisatsiooni appihüüdest.
Esialgne kontakt on Kippingi ja ta kolleegide sõnul tõenäoliselt isikupäratu ja vaatluslik – võimalik, et me registreerime lühiajalise elektromagnetkiirguse purske või kogeme mõnd kummalist kosmilist nähtust –, mitte pole see otsene suhtlus. „Astronoomiliste avastuste ajalugu näitab, et paljud kõige kergemini tuvastatavad nähtused … on haruldased, äärmuslikud juhtumid,“ kirjutas Kipping artiklis.
Maaväline viimnepäev
Niisiis viitab eshatoloogiline hüpotees sellele, et filmides kujutatud leebe E.T. asemel võime hoopis registreerida märke kokku varisemise äärel olevast tsivilisatsioonist, mis saadab välja äärmuslikke appikutsesignaale, mida on võimalik valgusaastate kauguselt ehk Maalt või meie lähikonnast tuvastada. Sealt siis ka hüpoteesi nimi - eshatoloogia puudutab siinkohal seda, et viimnepäev on terendamas maavälisele tsivilisatsioonile.
Kipping pooldab laiaulatuslikke ja kõrgsageduslikke vaatlusuuringuid, et tabada haruldasi kosmilisi sündmusi. Näiteks Vera Rubini observatoorium ja Sloani digitaalne taevauuring (SDSS) on liikumas pideva seire suunas, suurendades tõenäosust tuvastada ebatavalisi signaale enne, kui need meie vaateväljast kaovad.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele