Uus uuring selgitab, miks universaalsed dieedid ei toimi

Selle asemel, et uurida vaid üht instrumenti, vaatles rahvusvaheline teadlaste rühm dr. Ajai Kumar Pathaki, prof. Elin Orgi ja prof. Toomas Kivisilla juhtimisel kogu orkestrit korraga. Analüüsiti varasemate uuringute tulemusi geneetika, traditsiooniliste toitumisviiside, religioossete toidutavade ja soolebakterite kohta kahest väga erinevast piirkonnast, millel on vastandlik kliima – parasvöötmeline ja troopiline Lõuna-Aasia ja äärmiselt külm Arktika. Selle tulemusel avastati hämmastavalt koordineeritud ja pika aja vältel peenhäälestunud süsteem.

Traditsiooniline Lõuna-Aasia taimetoitlaste dieet, mida järgivad peamiselt hindud ja džainismi-usulised, on rikas liitsüsivesikute, kiudainete ja taimsete toitainete poolest. Samuti soodustab see teatud geenide kohandumist, mis suudavad tõhusalt töödelda tärklist ja muuta taimsed rasvad ajule kasulikeks toitaineteks. Uurimisrühma liikme Anna Kolesnikova sõnul omavad seevastu Arktika rahvad, kelle esivanemad elasid karmid talved üle mereimetajatel ja kalal põhinevate rasvarikaste toitude abil, geneetilist kohastumusi, mis võimaldavad kasutada loomseid rasvu energia ja keha soojuse saamiseks ning hoida veresuhkrut stabiilsena ilma süsivesikute tarbimiseta.

Uuring ei piirdunud ainult geenide rolli uurimisega. Teadlased avastasid, et ka soole mikrobioom ehk meie sisemine ökosüsteem on nende toitumismustritega arenenud. Näiteks traditsioonilised Lõuna-Aasia taimetoitlased kannavad endas mikroobe, mis on spetsialiseerunud taimsete kiudainete fermenteerimisele ja kasulike ühendite tootmisele. Vastupidiselt sellele on Arktika rahvastel välja kujunenud mikroobid, mis on optimeeritud loomsete rasvade ja valkude töötlemiseks.

Teadlaste sõnul seisavad need aastatuhandete jooksul välja kujunenud geneetilised kohastumused silmitsi globaliseerumise, linnastumise ja läänemaailma töödeldud toitude levikuga. “Kui traditsioonilised toitumisharjumused asendatakse töödeldud toiduga, laguneb hoolikalt tasakaalustatud suhe geenide, kultuuri ja mikroobide vahel tuues kaasa diabeedi, südamehaiguste ja rasvumise laialdase leviku populatsioonides, mis olid ajalooliselt terved,” selgitas Pathak.

Näiteks Lõuna-Aasia rahvastel, kellel on „tõhusad” tärklise töötlemise geenid, esinevad nüüd epideemiline diabeet ja südamehaigused, kui nad puutuvad kokku rafineeritud suhkru ja töödeldud toitudega. Arktika rahvastel, kelle esivanemad ei puutunud kunagi kokku süsivesikuterikaste toitudega, areneb samuti diabeet murettekitava kiirusega, kui traditsioonilised dieedid asendada töödeldud toiduga. Mõlemad rahvastikud kogevad kasvavat rasvumist ja südame-veresoonkonna haigusi, kuna nende geneetilised kohandused põrkuvad kaasaegsete toitumismustritega. Kaasaegsed töödeldud dieedid häirivad ka iidseid mikroobide koostöövorme, soodustades põletikku ja haigusi.

Teadlased usuvad, et uuring võiks olla aluseks toitumise laialdasele muutusele. Tulemused viitavad sellele, et kriisi lahendamiseks peaks universaalsetest toitumissoovitustest liikuma personaalsemalt kohandatud toitumise suunas, mis arvestab geneetilist päritolu, individuaalseid geneetilisi variante, mikrobioomi koostist, aga ka kultuurilisi toidutraditsioone, et austada traditsioonilist toitumistarkust ja kohanduda kaasaegse eluga.

Uuring rõhutab nihet käsitledes toitu kui personaalset ravimit. Nii nagu liigume personaalmeditsiini suunas, mis põhineb individuaalsel geneetikal, astume nüüd täppistoitumise ajastusse, mis võib aidata lahendada inimeste terviseprobleeme, võttes arvesse mainitud toitumissümfoonia kolme osa - geene, traditsioone ja mikrobioomi.