Ig Nobeli bioloogiaauhinna võitis teadlane, kes astus 40 000 korda madudele peale
3. septembril jagati 36. korda nn Ig Nobeli auhindu, mis on mõeldud sellistele teadustöödele, mis alguses ajavad naerma ja seejärel panevad mõtlema. Muuhulgas pälvisid Ig Nobeli bioloogiapreemia Brasiilia teadlased, kes kontrollisid mürkmadude hammustamisvalmidust erakordselt vahetu katse abil - neile lihtsalt peale astudes.
Kui inimene metsarajal mürkmaole peale astub, sõltub hammustuse tõenäosus muu hulgas mao vanusest ja soost, hetke õhutemperatuurist ning sellest, millisele kehaosale jalg satub. Sellisele järeldusele jõudsid Brasiilia teadlased, astudes madudele peale või nende kõrvale kokku üle 40 000 korra.
Teadlased uurisid rästiklaste sekka kuuluvat madu, keda nimetatakse jararacaks. Konkreetne liik ladinakeelse nimetusega Bothrops jararaca on Brasiilia kaguosas üsna levinud ja põhjustab seal suure osa inimestega juhtuvatest maohammustustest. Katse nägi välja nii, et teadlane läks koos maoga umbes kahe ruutmeetri suurusele katsealale. Pärast seda, kui uss oli saanud uue ümbrusega 15 minutit harjuda, astus teadustöö põhiautor João Miguel Alves-Nunes juhuslikult kas mao kõrvale või puudutas jalaga õrnalt tema pead, keha keskosa või saba. Teadlane kandis erilisi põlvedeni ulatuvaid nahksaapaid, mida oli tugevdatud kaitsevahuga.
Kokku “osales” katsetes 116 jararacat. Katseseeriaid korraldati eri kellaaegadel ja temperatuuridel ning iga looma reaktsiooni kontrolliti korduvalt. Alves-Nunes on kirjeldanud enam kui 40 000 katset, mille jooksul ei suutnud jararaca ühelgi korral läbi kaitsva saapa hammustada. Teadlase sõnul ei toetanud tulemused levinud arvamust, et jararaca hammustab ainult siis, kui inimene talle otse peale astub. Osa madusid üritas meest hammustada ka siis, kui astuti neile lihtsalt lähedale.
Avaldatud tulemuste järgi olid väiksemad ja nooremad maod hammustamisaltimad kui suuremad. Eriti sageli püüdsid hammustada noored emased. Hammustuse tõenäosus kasvas ka kõrgema temperatuuri korral, mil kõigusoojased roomajad on aktiivsemad. Kõige ohtlikumaks osutus pea puudutamine: sellele reageerisid maod hammustusega sagedamini kui keha keskosa või saba puudutamisele.
Selle uurimuse kohal lasub siiski vari: kuigi töö avaldati 2024. aasta mais ajakirjas Scientific Reports, võttis teadusajakiri selle 2025. aasta veebruaris tagasi. Butantani instituudi loomkatsete eetikakomitee kinnitas ajakirjale, et teadlastel ei lubatud eelnevalt kasutada vastsündinud madusid ega ka niinimetatud õrna pealeastumise meetodit. Algselt heaks kiidetud kava nägi ette täiskasvanud madude stimuleerimist spetsiaalse konksuga. Teadlased ise ütlesid, et nad valisid hiljem saapad seepärast, et nii sai tegelikku kohtumist paremini jäljendada ja vähendada ohtu loomale.
Töö tagasivõtmine tähendab siiski, et selle tulemusi ei saa enam käsitleda tavapärasel viisil kehtiva eelretsenseeritud teadustööna. Ig Nobeli žüriid see siiski bioloogiaauhinda välja andmast ei takistanud.
Lisaks vastuolulise maouuringu tunnustamisele jagati Zürichis ka muude valdkondade Ig Nobeli auhindu. Füüsikaauhinna saanud teadlased konstrueerisid pissuaari, mille kaarjas pind hoiab joa langemisnurga piisavalt väikese ja vähendab seetõttu pritsimist. Keemiaauhinna tõi avastus, et poegiva prussakaliigi Diploptera punctata eritis, niinimetatud piim sisaldab erakordselt energiarikkaid valgukristalle. Tehnoloogiaauhinna laureaadid kasutasid aga sääse imilonti ülipeene 3D-printeri otsakuna, millega saab valmistada kõigest ligikaudu 20 mikromeetrise läbimõõduga struktuure.
Nn lõhnameele auhinna saanud teadlased leidsid, et vanemad peavad väikeste laste kehalõhna meeldivamaks kui teismeliste oma. Majandusauhind anti katsetele, mille järgi käitusid kõrgema ühiskondliku staatusega inimesed sagedamini ebaeetiliselt – muu hulgas võtsid nad rohkem komme purgist, mille sisu oli väidetavalt mõeldud lastele.
Biomehaanikaauhinna pälvis suudlemise evolutsiooni uurimine. Töö autorid järeldasid inimahvide käitumise põhjal, et suudlemise kui tegevuse eelkäija võis tekkida vähemalt 16,9 miljonit aastat tagasi ning tõenäoliselt suudlesid ka neandertallased.
Teiste auhindadega tunnustati sõprade ja ühiste vaenlaste suhteid, nina nuuskamise aerodünaamikat ning puuvillaste aluspükste matmist mulla elutegevuse mõõtmiseks, millest nädal tagasi kirjutasime ka siinsamas Imelise Teaduse veebis.
Ig Nobeli auhindu anti tänavu välja 36. korda. Esimest korda toimus tseremoonia väljaspool Ameerika Ühendriike. Võitjatele ulatasid auhinnad ehtsad Nobeli laureaadid, kuid rahalise rikkuse asemel said nad tavakohaselt peaaegu väärtusetu kümne triljoni Zimbabwe dollari suuruse rahatähe.
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele