Kas on tõesti tõsi, et putukad ei saa kõrgelt kukkudes viga?

Olen tihti putukatele sellise sõrmenipsu andnud, et nad lendavad saadud hoobist päris mitu meetrit. Paistab, et nad ei saa üldse viga. Millest see tuleb?

Anne Lykke

Prussakad tabavad maad palju väiksema jõuga kui inimesed.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

01.11.25, 13:46

Saa tuttavaks! Sinu uus parim sõber on... herilane

Tõenäoliselt vihkad või pelgad ka sina herilasi. Pole sugugi tarvis! Nendest tiivulistest tegelastest on meie planeedile ja ka majandusele palju kasu ning pealegi on nad päris võluvad. Vähe sellest, neid saab välja õpetada nagu koera.

22.10.25, 16:25

Kliima soojenemise tuules jõudsid Islandile esimesed sääsed

Kolm euroopa laulusääske (Culiseta annulata) leiti Islandil Reykjaviki eeslinnast nimega Kjósarhreppur ehk Kjós. ABC News teatab, et koos Antarktikaga oli Island seni üks kahest Maa piirkonnast, kus kliima oli sääskedele elamiseks liiga külm.

06.11.25, 15:57

Miks hammustavad sääsed kõige rohkem just õhtuti?

Suvel võin veeta terve päeva ilma ühegi sääsehammustuseta, aga niipea kui Päike looja läheb, on sääsed platsis. Miks nii? Kas sääsed näevad inimesi õhtul paremini või mis on selle seletus?

Universum

Kõik, mis kosmosesse saadetakse, peab olema ülipõhjalikult läbi katsetatud ning iga kruvi ja mutri kasutus täpselt põhjendatud. Pildil monteerib OPICu juhtivinsener Sten Salumets kaamera külge kaablit.

Tõraveres valminud kaamera varitseb puutumata komeeti

Projekti E-Sailors osaliste kogunemine novembri alguses.

Päikesepuri liigutab kosmoses satelliite

Missugune saatus ootab kosmoselendureist loomi?

Missugune saatus ootab kosmoselendureist loomi?

Kuupkulgurit katsetati Kuu-laadsetes oludes

Universum visiseb tühjaks

Kõrgtehnoloogiliste kuulidega relv hakkab kosmosest otsima elutähtsaid ressursse.

Uudne relv sillutab teed kosmosebaasidele

Minikuudel Miranda ja Mimas leidub tõenäoliselt vett.

Maavälise elu otsinguil on uus lemmiksihtmärk: minikuud

Missugune saatus ootab kosmoselendureist loomi?

Missugune saatus ootab kosmoselendureist loomi?

Kuupkulgurit katsetati Kuu-laadsetes oludes

Universum visiseb tühjaks

Tehnoloogia

Ratastel pühakoda ehk Kiruna kirik teel uude asukohta.

Rootsis veeretati üle saja aasta vanune kirik teise linnaossa

© Shutterstock

Vetikavabrikud võivad toota kõike

Selline võiks tunneli sissepääs tulevikus välja näha.

Norras hakatakse ehitama maailma suurimat laevatunnelit

© Shutterstock

Puithooned küündivad pilvedeni

Rohkem tehnoloogiast

Maaväline elu

© Shutterstock

Vingerdav robot hakkab Saturni kuult elu otsima

© Shutterstock

Mehhiko kongressi ette toodi väidetavad tulnukate surnukehad

© Shutterstock

Elu otsimine Veenusel: kes küll võiks sealses põrgus elada?

Astronoomid kavatsevad otsida elu metallivaeste tähtede juurest

Astronoomid kutsuvad tulnukaid jututuppa meiega suhtlema

© Shutterstock

Veenus oli elukõlblik kolm miljardit aastat

© NASA/JPL-Caltech/USGS. Kollaaž Marsist on kokku pandud enam kui sajast automaatjaama Viking poolt 1980. aastal tehtud fotost.

Marsilt avastati tohutu kogus veejääd

© Shutterstock

Elu otsimine Veenusel: kes küll võiks sealses põrgus elada?

Astronoomid kavatsevad otsida elu metallivaeste tähtede juurest

Astronoomid kutsuvad tulnukaid jututuppa meiega suhtlema

Ajalugu

Kõrglahutusega foto muumia käsivarrest. Tätoveeringute tumedad jooned on pildil hästi näha.

Jäämuumia kehalt avastati iidsed tipptasemel tätoveeringud

© Shutterstock

Ajaarvamise ajalugu: kalendrite täpsuse üle on jageldud aastatuhandeid

© Shutterstock

Indoneesias mäenõlva all peituv püramiid võib olla maailma vanim

© Shutterstock. Alkeemik laboris tegutsemas. Illustratsioon pole Tycho Brahega seotud.

Renessansiaja teadlase laborist leiti ootamatu keemiline element

© Shutterstock

Massimõrvari jälgedes: teadlased otsivad 15. sajandi suurkatastroofi põhjustanud vulkaani

© Shutterstock

Vanad egiptlased teadsid vaarao pistoda kosmilisest päritolust

Veneetsiat aastasadu sümboliseerinud pronkslõvi valmistati teisel pool maailma

Veneetsiat aastasadu sümboliseerinud pronkslõvi valmistati teisel pool maailma

© Everett Collection / Bridgeman Images

Läbikukkunud arst ja kodutu koer lõid insuliiniime

Rohkem ajaloost

Loomariik

Soojenev kliima võib adeelia pingviinide kolooniad nälga jätta

Soojenev kliima võib adeelia pingviinide kolooniad nälga jätta

Lindude laulutung koguneb tasapisi

Lindude laulutung koguneb tasapisi

Kärgkonna järglased arenevad ema seljanahas. Kui poeg on elujõuline, võitleb ta ennast vabaks.

Kõik järglaste heaks: loomade ohverdused

Kas taimtoidulised loomad taluvad kanepit?

Kas taimtoidulised loomad taluvad kanepit?

Kes on väikseim selgroogne?

Kes on väikseim selgroogne?

Borneo ninasarvik mudas lesimas.

Indoneesias püütakse kinni viimane vabas looduses elav Borneo ninasarvik

Eesti Maaülikool / Kristina Haan

Ilmale tuli Eesti esimene kloonitud varss

Kõrvukrebase lehtrikujulised kõrvad on loomariigis ühed paremad helipüüdjad ja kuulavad peamiselt termiite.

Kunst kuulata: loomariigi rekordid

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Kõige esimese õiega tilluke taimeke rajas teed inimesele

© Marko Saarm / Sakala

Kas taim võib end "üles puua"?

© Shutterstock

Miks ajab sibula hakkimine nutma?

© Shutterstock

Taimed reageerivad puudutuse lõppemisele

Veel taimedest

Lugejad küsivad

Kas eksisteerib värvipimesuse vastand?

Kas eksisteerib värvipimesuse vastand?

Kepleri täht on viimane Linnuteel registreeritud supernoova.

Kas mõni supernoova võib Maa hävitada?

8-36 protsenti päikese UV-kiirgusest tungib läbi ka kaitsvatest päikesevarjudest.

Kas päikesepõletuse võib saada ka varjus?

Mida päkapikud kevadel teevad?

Kuidas navigeeritakse kuumaõhupalli?

Kui palju on kosmoses satelliite?

Kui palju on kosmoses satelliite?

Kuidas saavad lumikellukesed lume sees õitseda?

Kuidas saavad lumikellukesed lume sees õitseda?

8-36 protsenti päikese UV-kiirgusest tungib läbi ka kaitsvatest päikesevarjudest.

Kas päikesepõletuse võib saada ka varjus?

Mida päkapikud kevadel teevad?

Kuidas navigeeritakse kuumaõhupalli?

Füüsika

© Shutterstock

Kuidas hoida suveüritusel jooki külmana?

Galaktikaparved moodustavad universumis hiigelvõrgustiku, mis koosneb just kui niitidest või filamentidest. Nende vahele jäävad piirkonnad, kus ainet on vähem – need on omamoodi kosmilised tühimikud. Ühe teooria järgi paikneb meie galaktika just ühes sellises hiiglaslikus tühjas mullis.

Me elame tohutus tühimikus

© Shutterstock

Miks püstolitoru kargab tulistades ülespoole?

© Shutterstock

Kas oma varjust on võimalik kiirem olla?

Rohkem füüsikat

Sinu keha

Kroonilise väsimuse sündroom põhjustab kurnatust, valu ja keskendumisraskusi.

Krooniline väsimus pole kinni ainult su peas

Masaid hüppavad kätega hoogu andmata.

Kas masaid hüppavad teistest kõrgemale?

10–16 nädala vanusel lootel kujuneb juuksepööriste alus.

Miks mõnel inimesel on juustes pöörised?

Viimastel aastatel on teaduslikud katsed osutanud rasva fantastilistele omadustele. Rasv suudab parandada murtud luid ja katkiseid lihaseid ning veel võib see aktiveerida kogu keha tervendavaid protsesse.

Keha rasvased nõksud

Antarktises asuv Vostok on maailma külmim paik: keskmine temperatuur on seal –60 °C.

Kui käredas pakases suudab inimene ellu jääda?

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et karvad kasvavad pärast mahaajamist tagasi jämedamana?

Teadlane avastas elu väikseimad ehituskivid

Teadlane avastas elu väikseimad ehituskivid

© Claus Lunau & Navarini et al. & Heritage Images / Getty Images

Kas on tõesti tõsi, et inimene võib üleöö halliks minna?

Rohkem sinu kehast

© Meditsiini isa Hippokratese kirjutisis pole viiteid patsientidele, keda vaevanuks dementsus.

Vanas Roomas ja Kreekas dementsust praktiliselt polnud

Peaaegu kolmandik Austrias läbiviidud uuringus osalejaist vastas, et nad ei näe mitte kunagi und või näevad väga harva. Selle põhjus võib olla aga lihtsalt see, et nad ei mäleta oma unenägusid. Und näeme unefaasis, mis kannab nimetust REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni, mida ongi just nendesamade kiirete silmaliigutuste järgi väga lihtne ära tunda. Siiani pole teadlased kohanud inimest, kes ei maga mitte kunagi REM-und, kuid nad ei tea veel päris kindlalt, kas kõik inimesed selle unefaasi ajal tõesti und näevad. Harvadel juhtudel võib inimene saada sellise ajukahjustuse, mis takistab tal und näha. Seda Charcot’-Wilbrandi sündroomi võivad põhjustada insult, ajutromb või Alzheimeri tõbi.

Teadlased vallutavad unenäomaa: see on seotud reaalse maailmaga

© Shutterstock

Osa teadlasi arvab, et vaba tahet ei ole olemas: järelikult oled sa pelk illusioon

Inglise professor on leidnud eluõnne retsepti

Õudne unenägu võib anda märku ajuhaigusest

© Shutterstock

Su elu on meelepete, mille loob sinu aju

© Shutterstock

Sinu mälestused on üks suur vale

© Shutterstock

Osa teadlasi arvab, et vaba tahet ei ole olemas: järelikult oled sa pelk illusioon

Inglise professor on leidnud eluõnne retsepti

Õudne unenägu võib anda märku ajuhaigusest

Suured teadlased

© Marc Deville / Getty Images

Tema ongi tegelik Indiana Jones: intervjuu legendaarse egüptoloogi Zahi Hawassiga

© Shutterstock

Teadusmaailma suured edulood, mis sündisid tänu õnnelikule (või õnnetule) juhusele

© Shutterstock

Ta otsib rohtu ravimatute haiguste vastu: intervjuu tüvirakuravi pioneeri Shinya Yamanakaga

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© Shutterstock

Julm võitlus kuninglikule auhinnarahale: kronomeeter lõpetas laevade ekslemise

Kreeka astronoom ja matemaatik, kes elas Samose saarel umbes 310–230 eKr. Aastal 265 eKr pakkus ta esimesena välja, et Päikesesüsteemi keskmes on Päike. Lisaks arvas ta, et öö ja päeva vaheldumist põhjustab Maa pöörlemine ümber oma telje.

Kuidas mõõdeti antiikajal Maa kaugust Päikesest?

© Zumapress.com

Jäistest vetest leiti legendaarse laeva vrakk

© Polfoto & Scanpix

Bakterikütt Louis Pasteurist sai hügieeni isa

Veel kuulsaid teadlasi

Tagasi Imeline Teadus esilehele

Mine

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud