Rootsis veeretati üle saja aasta vanune kirik teise linnaossa

Riiklik kaevandusettevõte LKAB, mille tegemiste tõttu kirikut koliti, teatas, et uus asukoht valiti „erilise hoolega, et säilitada kiriku iseloom ja side ümbrusega.“ „Hoonet on pööratud 180 kraadi, mis tähendab, et altar on nüüd lääne poole – see on sümboolne valik, mis avab kiriku linna ja selle elanike poole,” seisab riigifirma avalduses.

Eile oli kiriku kolimist vaatamas ka kuningas Carl XVI Gustaf, keda nähti ka lühidalt juttu tegemas argentiinlase Sebastian Drukeriga – too juhtis treilereid, millel kirik reisis, kaugjuhtimispuldiga.

Linna ümberkolimise protsess algas peaaegu kaks aastakümmet tagasi ja kestab veel aastaid. Uus linnakeskus avati septembris 2022.

Ettevõte pakkus sundkolimisest mõjutatud elanikele rahalist kompensatsiooni või nende kodude ja hoonete ümber paigutamist või ehitamist. LKAB andmetel oli enne kirikut juba teise kohta viidud 23 ajaloolist hoonet.

Mõistagi pole paljud Kiruna elanikud sellega, et kaevandus nende elu sedavõrd muutnud on, rahul. „LKAB ei lugenud võib-olla olukorda õigesti, kui nad hävitasid kogu linna ja korraldasid seejärel rahvale suure tänavapeo,“ ütles kohaliku uudistetaskuhäälingu autor Magnus Fredriksson telekanalile STV. „See on, nagu öeldaks: siin on teile ladustamiskoht, Kiruna. Meie jätkame nüüd miljardite teenimist.“

LKAB, mis kaevandab Kirunas rauamaaki 1365 meetri sügavuselt, teatas 2023. aastal, et on avastanud Euroopa suurima teadaoleva haruldaste muldmetallide leiukoha otse Kiruna kaevanduse kõrval. Haruldased muldmetallid on rohepöördeks hädavajalikud, kuna neid kasutatakse elektrisõidukite tootmises, samuti on Euroopa varud olulised selleks, et vähendada sõltuvust Hiinast kaevandatavatest haruldastest metallidest.

Kiriku ümber paigutamine läks LKAB-le maksma umbes 45 miljonit eurot. Puhutud klaasist valmistatud aknad eemaldati enne kolimist ning asendati ajutiselt vineeritahvlitega. Eraldi seisnud kellatorn kolitakse järgmisel nädalal.

2001. aastal valisid rootslased Kiruna kiriku “parimaks ehitiseks, mis ehitatud enne 1950. aastat”.