Imeline Teadus – teadusuudised kogu maailmast

Telli Imeline Teadus

Imelist Teadust toetab

Viimased lood

10.05.25, 20:24

Miks ma ärkan üles vahetult enne, kui äratuskell heliseb?

09.05.25, 18:49

Osavad õhuakrobaadid nihutavad füüsika piire

09.05.25, 15:22

Tehisaru arvutab portree põhjal välja inimese bioloogilise vanuse

08.05.25, 18:48

Euroopa maapõu peidab haruldaste metallide maake

07.05.25, 18:46

Sinu keha juhivad bakterid

07.05.25, 17:23

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

06.05.25, 16:02

Me oleme sündinud sõltlased

05.05.25, 15:54

Putukate aju: mis tunne on omada maailma väikseimaid ajusid?

Kõik artiklid

Tervis

© Shutterstock

Meditsiini äärealad: kas kiropraktiku vajutused seljale vabastavad valust?

© Shutterstock

Sisemise kella täpsus on elu ja surma küsimus

© Shutterstock

Linnainimeste võime taimset toitu seedida muutub aina kehvemaks

© Shutterstock

Teadlased avastasid kogemata tõhusa kiilanemisravimi

© Shutterstock

Miks tekivad allergiad?

© Shutterstock

Elustiiliotsused mõjutavad aju arvatust märksa kauem

Rohkem tervisest

Küsi meilt

© Shutterstock

Mis saab meie gaasiplaneetidest kauges tulevikus, kui Päike paisub punaseks hiiuks?

© Shutterstock

Kas tsunami eest on võimalik hoiatada?

© Leemage / Corbis / Getty Images

Kes oli ajaloo esimene sarimõrvar?

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et karvad kasvavad pärast mahaajamist tagasi jämedamana?

© Shutterstock

Miks on iseennast raske kõdistada?

© Shutterstock

Kuidas ikkagi saavad maod ronida, neil pole ju käsi ega jalgu?

© NASA

Kui palju rõngaid on Uraanil?

© Shutterstock

Miks paneb villane kudum naha sügelema?

Rohkem lugejate küsimusi

LIITU UUDISKIRJAGA

Imelise Teaduse uudiskiri tuleb igal nädalal sinu e-postkasti. Nii oled meie lugudega alati kursis!

© Shutterstock

Millal hakkasid meie esivanemad neandertallastega seksima?

© Shutterstock

Teadus linade vahel: mis sinu kehas armumise ja seksimise ajal toimub?

© Shutterstock

Küülikud aitavad seletada orgasmi olemasolu

Munarakule lähenedes muutub seemnerakkude ujumisstiil

Tulekul on meestele mõeldud beebipillid

© Shutterstock

Viis müüti seksi kohta: kas G-punkt on olemas?

© Shutterstock

Kuidas saab naine orgasmi kõige paremini?

© Shutterstock

Küülikud aitavad seletada orgasmi olemasolu

Munarakule lähenedes muutub seemnerakkude ujumisstiil

Tulekul on meestele mõeldud beebipillid

Galaktikad

© Foto: Taavi Niittee / Tõrva Astronoomiaklubi — Tehnika: Orion 8” f/3.9, Nikon D5600

Tähistaevas Eesti kohal: mida krõbedal talvekuul taevast vaadata

© Shutterstock

Kummalist tähte valvatakse ööpäev ringi

© Shutterstock

Universumi iidseim must auk on liiga suur

© Thomas Vijayan

2022. aasta veebruari teadusfotod

Must auk kunstniku kujutluses.

Meie kodugalaktikast avastati üksildane hulkuv must auk

© NASA

Kuhu kaovad meteoorid?

Rohkem kosmosest

Maaväline elu

Mis on kosmoseolend? Kas ka meie, maalased, oleme kosmoseolendid?

Kas põrgukuuma Veenuse elu põgenes pilvedesse?

Põnevad multiversumid: elu võib peita end hoopis teises ilmaruumis

Kaugelt ookeaniplaneedilt leiti elule viitavat ainet

Elu otsimine Veenusel: kes küll võiks sealses põrgus elada?

Kosmosest saabunud raadiosignaali aadress on leitud

Universum on üks suur pere: elu tekkis kohe pärast Suurt Pauku ja kandus laiali nagu võililleseemned tuules?

7 asja, mida igaüks võiks teada elu võimalikkuse kohta kaugetes planeedisüsteemides

Rohkem sel teemal

Füüsika

© Shutterstock

Põnevad multiversumid: elu võib peita end hoopis teises ilmaruumis

© Shutterstock

Aine neljas olek: plasmast saab ülim kütus

© Shutterstock

Ussiaugud, universumi salajased ajamasinad

Universumi iidseim must auk on liiga suur

Miks on igal kodul oma lõhn?

© Shutterstock

Kuhu kaob päikesekiirguse energia?

Must auk kunstniku kujutluses.

Meie kodugalaktikast avastati üksildane hulkuv must auk

© Shutterstock

Ussiaugud, universumi salajased ajamasinad

Universumi iidseim must auk on liiga suur

Miks on igal kodul oma lõhn?

Teadmiste kontroll

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: toit kui elu allikas

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: võrdle oma teadmisi 7 klassi õpilastega!

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: huvitavaid fakte loomadest

© Shutterstock

Mängi seda mälumängu

Testi oma teadmisi

Inimkeha

© Shutterstock

Kas tõesti on võimalik, et inimese luud võivad olla musta värvi?

© Shutterstock

Luude seisundit uuritakse kaaluta olekus

© Shutterstock

Kas endorfiinid tekivad ka loomade organismis?

© Shutterstock

Millist kehaosa pidutsemisjärgne pohmell kõige rängemalt tabab?

© Shutterstock

Kui kaua ja kuidas uueneb inimese nahk?

© Shutterstock

Liiga vähe või hirmus palju? Ära muretse, kõiki ootab ees ideaalne juuksepäev

© Shutterstock

Milline luu on kõige kergem?

© Shutterstock

Miks on iseennast raske kõdistada?

Rohkem sinu kehast

Keskkond

© Shutterstock

Vana hüpoteesi selle kohta, kuidas vesi Maale jõudis, võib valamust alla lasta

© Shutterstock

Antarktikas oli lõppenud talvel rekordiliselt vähe merejääd

Nii töötab sinu aju

© Shutterstock

Mis on näopimedus ja kui paljud selle all kannatavad?

© Shutterstock

Neid lihtsaid nippe kasutades õpid uue keele kiiresti selgeks

© Shutterstock

Mis oleks, kui kõikide maailma inimeste IQ oleks 200?

© Shutterstock

Idufirma BrainBridge plaanib inimpea siirdamist

© Shutterstock.

Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?

© Shutterstock

Päris palju on kinni psüühikas: mõtle oma valu minema

© Shutterstock

Kas peagi saame lugeda oma lemmiklooma mõtteid?

© Shutterstock

5 müüti vanade ajude kohta

Rohkem sinu ajust

Katastroofid

© Getty Images

Soe merevesi sünnitab täiusliku tormi

© Shutterstock

Kui suur asteroid hävitaks kogu elu Maal?

© Shutterstock

Tuumarelv võib äratada supervulkaani

© Shutterstock

Supervulkaanid ähvardavad meid kõleda tulevikutalvega

© Shutterstock

Kas tornaadod võivad tabada ka Põhja-Euroopat?

© Shutterstock

Teadlased leidsid tõendeid inimajaloo suurimast maavärinast

© Shutterstock

Kas loomad suudavad ennustada loodusõnnetusi?

© Shutterstock

Superpurskeid toimub tihemini, kui näitasid varasemad arvutused

© Shutterstock

Piibli kümme nuhtlust ja tänapäevased relvad nende vastu

Evolutsioon

© Ansh Saxena, Creative Commons

Pikem kui linnaliini buss – Indias elanud madu võis kaaluda terve tonni

© SPL

Teooria elu tekkest: taevakivid andsid Maale esmaabi

© Shutterstock

Lähedane isa on tulnud, et jääda: hooliv käitumine on pärilik

© AFP

Maailma esimesi matuseid ei korraldanud meie inimliik

© Shutterstock

Meie sugupuu on juurtega üles rebitud: DNA-analüüs kirjutab inimkonna ajaloo ümber

© Shutterstock

Megalodon maiustas suure ninaga kašelottidega

Rohkem evolutsioonist

Loodus

Ookeanide suur naispere: kašelotiparvedes on ainult emased ja noorloomad

Loomaliike saab päästa vähese sekkumisega

Putukad on 100 miljoni aastaga loonud maailma tugevaima kaitse

Colombia kohus käskis narkoparuni jõehobudele otsa peale teha

Muret tekitavas seisus põdrad võetakse luubi alla

Tiivad on looduse kiirtee eduni

Kui palju vett on Surnumerre veel jäänud?

Su koduaed kubiseb pisikestest põnevatest koletistest

Rohkem loodusest

Ajalugu

© AFP

Nazca kõrbest leiti tehisaru abiga üle 300 uue hiidjoonise

© Wikimedia Commons. Pildil on Jellingi noorema ruunikivi värvitud koopia Taani muusemis.

Iidse ruunikivi autor tuvastati „käekirja“ järgi

© Rógvi N. Johansen, Museum Odense

Rauaaja noateralt avastati 2000 aasta vanune ruunikiri

© Shutterstock

Massimõrvari jälgedes: teadlased otsivad 15. sajandi suurkatastroofi põhjustanud vulkaani

© AKG / Scanpix & New York Public Library / Scanpix & Ägyptisches Museum / Universität Bonn

Millal hakkasid inimesed ennast meikima?

© Shutterstock

Külma sõja aegsetelt satelliidifotodelt leiti sadu Rooma-aegseid välikindlusi

© Wikimedia Commons.

4000 aasta vanuste märkidega kivi osutus Euroopa vanimaks kaardiks

© Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“

Rohkem ajaloost

Psühholoogia

© Shutterstock

Ebaterve suhe toiduga

© Shutterstock

Teadlased leidsid hea nipi, mille abil tuvastada valetajaid

© Shutterstock

Miks me armastame kuningakoja liikmeid?

Paaride sõnumid muutuvad aina sarnasemaks

Armastuse keemia: minu aju tuksub ainult sulle

© Shutterstock

Silmadega naeratus avab tee kassi südamesse

© Shutterstock

Viis müüti lastest: kas üksik laps on enesekeskne?

© Shutterstock

Miks me armastame kuningakoja liikmeid?

Paaride sõnumid muutuvad aina sarnasemaks

Armastuse keemia: minu aju tuksub ainult sulle

Loomariik

© Shutterstock

Silmaparasiit seab end ajapikku sisse peremehe ajus

© Shutterstock

Miks on lehetäisid korraga nii palju?

© Shutterstock

Kas putukatel on nokk?

© Shutterstock

Kas ka loomad võivad suguhaigustesse nakatuda?

© CHINE NOUVELLE / SIPA

Hiinas leiti tundmatu dinosauruseliigi rekordväiksed munad

© shutterstock

Hiiglaste sammude kauge kaja: kuidas said sauropoodid nii suureks kasvada?

© Shutterstock

Suured suguelundid viivad terved liigid hukatusse

© Shutterstock

Ookeanide suur naispere: kašelotiparvedes on ainult emased ja noorloomad

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Kas taimedel esineb vähki?

© AP. Peotäis maailma kangeimaid piprakaunu sordiaretaja Ed Currie käes.

Pepper X tunnistati ametlikult maailma tuliseimaks piprasordiks

© Shutterstock

Mahepõllumajandus võiks toita ära kogu Maa elanikkonna

© Katrin Kepp / EMU.ee

Rikkus punetab Hiiumaa külje all merevees

Rohkem taimedest

Suured teadlased

© AKG-Images / Ritzau Scanpix / de Agostini / Getty Images

Kartograaf tegi Maa lamedaks - jälle!

© Bridgeman Images / Historic England

Briti härrasmehed muutsid maailma

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

© Shutterstock

Õnnetu kurg andis vastuse rändlindude mõistatusele

© Shutterstock

Inimsööjad kesk lõputut lund: tõde kadunud ekspeditsiooni kohta

© Shutterstock

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

© Shutterstock

Täheparved osutavad vigadele Newtoni seaduses: kas kuulus teadlane eksis?

© Everett Collection / Bridgeman Images

Läbikukkunud arst ja kodutu koer lõid insuliiniime

Veel tuntud teadlasi

Energia

© Shutterstock

Kui kiiresti teenib tuulegeneraator end tagasi?

© Shutterstock

Vesinikku võib nüüd saada lihtsast õueõhust

© Seaborg & Shutterstock

Tuumapraam toob puhta elektri

Vanad söejaamad asuvad keskkonna kaitsele

Hiina idufirmal valmis 50 aastat töötava tuumaaku prototüüp

© Shutterstock

Kuhu kaob päikesekiirguse energia?

© Shutterstock & Lotte Fredslund

Kas fossiilkütusteta elu oleks mõnel maal võimalik?

© Seaborg & Shutterstock

Tuumapraam toob puhta elektri

Vanad söejaamad asuvad keskkonna kaitsele

Hiina idufirmal valmis 50 aastat töötava tuumaaku prototüüp

Kosmosereisid

© Shutterstock

Enesetapp kosmoses: kosmoseaparaadid hävitavad end ise

© NASA

Fotolugu: pisimgi viga võib astronaudi hukutada

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et kosmoseprügi on suur probleem?

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

© Shutterstock

Naised taluvad kosmosereise paremini

© United Launch Alliance

Lucy lendab asteroididele külla

© Shutterstock

Kiireim inimese loodud objekt: päikesesond purustas kõik kiirusrekordid

© Alexis Rosenfeld

Astronautidega treeninglaagris

Veel kosmosereisidest

Päikesesüsteem

© Shutterstock

Kas teistel planeetidel esineb laamade liikumist?

© Shutterstock

Kas Päike teeb mingit häält või heli?

© eol.jsc.nasa.gov/SWNS

Astronautide poolt kosmosesse pillatud tööriistakotti võib Maalt näha

© Shutterstock

India kosmoseaparaat laskus edukalt Kuule

© Shutterstock

Tähistaevas Eesti kohal: mida novembris vaadata

© AFP/JAXA

Jaapanlaste kuumaandur SLIM ärkas imekombel unest

© NASA

Kuule kukkunud Vene sond tekitas uue kraatri

© Shutterstock

Kas Maa muutub aegamisi raskemaks?

Veel meie tähesüsteemist

Materjalid

© FRIB

Uus kiirendi annab erakordseid aatomeid

© Shutterstock

Uued päikeseelemendid on juuksekarvast õhemad

© Shutterstock

Saepuruvõie võib jõuda kodukööki

© Shutterstock

Maa seest valgub välja roheenergia: vesiniku kaevandamine

Veel sel teemal

Robotid

© Reuters

Texases valmib kohe maailma suurim 3D-prinditud elamurajoon

© Shutterstock

Uued tehislikud olendid ja tehismõistus ohustavad inimliigi staatust

© Shutterstock

Tehisaru võib peagi kontrolli alt väljuda

© Reuters

Texases valmib kohe maailma suurim 3D-prinditud elamurajoon

© Shutterstock

Kunda kandis katsetati ülitäpset kaevandusrobotit

© Shutterstock

Kontrobot näitab esimesi samme maal

Arvutid

© Shutterstock

Arvuti mõistab su tundeid

© Shutterstock

Tehisaru suudab nüüd inimese elu kestust prognoosida

© Shutterstock

Polaarjää sulamine venitab ööpäeva pikemaks

© Shutterstock

Milliseid sensoreid sisaldab nutitelefon?

Rohkem arvutitest

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2025 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud