Teadlased avastasid u 13 mld valgusaasta kaugusel superraske musta augu, mille olemasolu on keeruline seletada: see on liiga suur, et olla tekkinud klassikalise teooria ennustuste kohaselt. Seetõttu on mustade aukude tekketeooriat muudetud. Uue kirjelduse järgi kasvavad need varem arvatust kiiremini.
Hiiglaslik üliraske must auk kvasari J1342+0928 südames on kaugeim ja vanim nende seast, mida astronoomid tunnevad. Auku ümbritseb gaasidest, tolmust ja ilmaruumis leiduvast „prügist“ koosnev akretsiooniketas, millest auk lõputu aplusega ainet sündmuste horisondi taha rebib. Sündmuste horisont on musta augu puhul see piir, mille taga on raskusjõud juba nii suur, et sealt ei pääse välja miski – isegi mitte valgus, mille kiirus on ometi universumi suurim. Mis teisel pool seda täpselt toimub, on astrofüüsikutele teadmata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga suure galaktika keskmes on ülimassiivne must auk. Sellise musta augu mass on mitu miljonit korda suurem kui Päikese oma. Kuidas niisugused hiiglased tekkisid, on siiani olnud mõistatus, aga paistab, et nüüd on teadlased leidnud puuduva pusletüki.
2020. aastal registreerisid astronoomid kõigi aegade energiarikkaima plahvatuse: üks kvasar tõi kuuldavale kosmilise aine surmakarje – seda mitte heli, vaid valguse kujul. Uued mõõtmised näitavad, et kvasarid põhjustavad kosmilisi torme, mis võivad aidata leida vastuseid universumi suurimatele mõistatustele.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?