Uutel, nn sulasoolreaktoritel põhinevad tuumajaamad on väga väikesed ning neid on võimalik paigaldada praamidele. Niisugune ujuv tuumajaam (või -praam) saab silduda suurlinna kai äärde ja varustada linna energiaga, kui päikese- ja tuuleenergiast ei piisa.
Sügaval merepõhjas lebab kaks tiksuvat radioaktiivset pommi – külma sõja päevil põhja vajunud roostetanud tuumaallveelaevad. Insenerid plaanivad need kaks vrakki hulljulge täppismanöövri ja spetsiaalselt selleks ehitatud katamaraaniga üles hiivata, enne kui need koost lagunevad ning katastroofi põhjustavad.
Fusioon ehk tuumade liitumine on puhas, turvaline ja ammendamatu energiaallikas. Fusioonienergia tootmiseks ehk sõna otseses mõttes Päikese jäljendamiseks on aga vaja maailma tipptehnoloogial põhinevaid seadmeid. Füüsikud astuvad õige pea sammu võrra fusioonile lähemale.
Tehispäikeseks nimetavad Lõuna-Korea teadlased oma tuumasünteesireaktorit KSTAR. See võrdlus on täpne, sest reaktor matkib energia andmisel sama protsessi, mis toimub tähtede, sh päris Päikese sisemuses.