Imeline Teadus – teadusuudised kogu maailmast

Telli Imeline Teadus

Imelist Teadust toetab

Viimased lood

12.05.25, 20:26

Kas tervislikumad on värsked või külmutatud köögiviljad?

12.05.25, 03:45

Suur kevadine raamatulao tühjendusmüük!

11.05.25, 20:25

NASA jäädvustas eriti võimsa päikesepurske

10.05.25, 20:24

Miks ma ärkan üles vahetult enne, kui äratuskell heliseb?

09.05.25, 18:49

Osavad õhuakrobaadid nihutavad füüsika piire

09.05.25, 15:22

Tehisaru arvutab portree põhjal välja inimese bioloogilise vanuse

08.05.25, 18:48

Euroopa maapõu peidab haruldaste metallide maake

07.05.25, 18:46

Sinu keha juhivad bakterid

Kõik artiklid

Tervis

© Shutterstock

Joomisharjumused võivad tekitada noore ajju püsiva blokeeringu

© Shutterstock

Soolebakter võib toota liiga palju alkoholi

© Shutterstock

Sa hingad liiga tihti

© Shutterstock

Põrgulik sügelemine lõpeb alatiseks: kroonilise sügelemise all kannatajatele tuleb appi geeniravi

© Midjourney / Shutterstock & Lotte Fredslund

Vähk levib eriti edukalt siis, kui inimene magab

© Shutterstock

Ajuparasiit annab inimesele kauni näo

Rohkem tervisest

Küsi meilt

© Shutterstock

Miks on palavus meie kehale nii kurnav?

© hareluya/Shutterstock

Mis on need kummalised hõljuvad täpid mu silme ees?

© Shutterstock

Miks taevas värvust vahetab?

© Shutterstock

Kui kuum peab miski olema, et see sind põletaks?

© Shutterstock

Kas loomad tunnevad piinlikkust?

© Shutterstock

Kuidas tegid viikingid oma kuulsad laevad veekindlaks?

© Shutterstock

Kas oravad mäletavad, kuhu nad pähklid peitsid?

© Shutterstock

Kas on tõsi, et planeedisüsteemidel võib olla kaks tähte?

Rohkem lugejate küsimusi

LIITU UUDISKIRJAGA

Imelise Teaduse uudiskiri tuleb igal nädalal sinu e-postkasti. Nii oled meie lugudega alati kursis!

© Shutterstock

Kas leidub inimesi, kes üldse ei soovi seksi?

© Shutterstock

Viis müüti seksi kohta: kas G-punkt on olemas?

© Shutterstock

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

Kui tihti noored seksivad?

Millal hakkasid meie esivanemad neandertallastega seksima?

© Shutterstock

Teadus linade vahel: mis sinu kehas armumise ja seksimise ajal toimub?

© Shutterstock

Suured suguelundid viivad terved liigid hukatusse

© Shutterstock

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

Kui tihti noored seksivad?

Millal hakkasid meie esivanemad neandertallastega seksima?

Galaktikad

© D. Ducros / ESA

James Webbi teleskoop asub lõpuks tööpostile

© NASA, ESA, CSA, Data reduction and analysis : PDRs4All ERS Team; graphical processing S. Fuenmayor

Uus teleskoop avastas määratu tähevabriku

© Shutterstock

Suur mõtteeksperiment: mis juhtuks, kui sa reisiksid valguse kiirusel universumi lõppu?

© CLAUS LUNAU

Universumi kottpime lapsepõlv

© Shutterstock

Kas on tõsi, et planeedisüsteemidel võib olla kaks tähte?

© Shutterstock

Pensionile jäänud Kepleri teleskoobi abil avastati seitsme super-Maaga süsteem

Rohkem kosmosest

Maaväline elu

Kas on tõesti tõsi, et super-Maalt oleks võimatu kosmosesse lennata?

Vulkaanid puhuvad Europale elu sisse

Telesarja "The Expanse" arvustus: juhtrolli mängivad realistlikud loodusjõud

Veenus oli elukõlblik kolm miljardit aastat

Uus teooria: intelligentse elu otsinguil oleme hiljaks jäänud

Astronoomid kutsuvad tulnukaid jututuppa meiega suhtlema

Jäise kuu kõleda kaane all loksub veerikas ookean

Mehhiko kongressi ette toodi väidetavad tulnukate surnukehad

Rohkem sel teemal

Füüsika

© Shutterstock

Kas tulel on mass?

© Graham Carlow / IBM Research

Neilt fotodelt näed, milline on kvantarvuti

© Shutterstock

Kui palju on vaja heeliumiga õhupalle, et inimene õhku tõsta?

Miks ei ole Päike ja Kuu ühte värvi?

Aine neljas olek: plasmast saab ülim kütus

© Shutterstock

Kuidas see töötab: põimunud aatomid annavad aatomkellale täpse aja

© Shutterstock

Kui võimas on gammakiirgus?

© Shutterstock

Kui palju on vaja heeliumiga õhupalle, et inimene õhku tõsta?

Miks ei ole Päike ja Kuu ühte värvi?

Aine neljas olek: plasmast saab ülim kütus

Teadmiste kontroll

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: huvitavaid fakte loomadest

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: kuldvillak leiutistest, bioloogiast, astronoomiast

© Shutterstock

Mängi põnevat pildimängu Eesti kaunitest kohtadest ja saad auhinna

© Huum

Sauna ja füüsika mälumäng! Põnevad küsimused Huumi saunakeristelt!

Testi oma teadmisi

Inimkeha

© Shutterstock. Soolestiku mikrobioom kunstniku kujutluses.

Eestiski armastatud jook võib parandada oluliselt soolefloora tervist

© Shutterstock

Mis funktsioon on põsekoobastel?

© Shutterstock & Imeline Teadus

Saage tuttavaks, siin on koristaja ja transporttööline Veri

© Shutterstock

Linnainimeste võime taimset toitu seedida muutub aina kehvemaks

© Shutterstock

Armasta oma keha asümmeetriat! See näitab, et sul on head geenid

© Shutterstock

Sa haised haiguste järele: lõhn reedab su saladused

© Prostock-studio/Shutterstock

Miks tekib silmanurka rähm?

Viimastel aastatel on teaduslikud katsed osutanud rasva fantastilistele omadustele. Rasv suudab parandada murtud luid ja katkiseid lihaseid ning veel võib see aktiveerida kogu keha tervendavaid protsesse.

Keha rasvased nõksud

Rohkem sinu kehast

Keskkond

© Shutterstock

Tehisvihm: hiinlaste kristallid sunnivad vee pilvedest maha sadama

© NASA, ESA, CSA, Ralf Crawford (STScI)

Eksoplaneedil WASP-43b puhub tuul kiirusega 9000 km/h

Nii töötab sinu aju

© Shutterstock

5 müüti vanade ajude kohta

© Shutterstock

Miks inimesed räägivad unes?

© Shutterstock

Kas inimene võib ajukahjustuse tagajärjel omandada uusi võimeid?

© Shutterstock

Joomisharjumused võivad tekitada noore ajju püsiva blokeeringu

© Shutterstock

Päris palju on kinni psüühikas: mõtle oma valu minema

© Shutterstock

Kui palju infot mahub ajju?

© ZUMAPRESS.com

Elon Muski ettevõte siirdas esmakordselt inimajju kiibi

© ZUMAPress.com

Neuralinki kiibi ajju saanud inimene suudab mõtte jõul arvutihiirt juhtida

Rohkem sinu ajust

Katastroofid

© Shutterstock

Veinisõbrad võivad olla tänulikud iidsele asteroidikatastroofile

© UPI/Alamy

Kui kaugele kostab vulkaanipurske müra?

© Shutterstock

Supervulkaanid ähvardavad meid kõleda tulevikutalvega

© AP

Homme jõuab Eesti kohale Islandi vulkaanipurskest pärinev vääveldioksiidi pilv

© Shutterstock

Tume asteroid hävitas dinosaurused maamunalt

© Shutterstock

Uus tehnoloogia võib päästa miljoneid elusid maavärinasurmast

© AFP. Supertaifuun Haiyan 2013. aasta novembris Vaiksel ookeanil Filipiinidele lähenemas.

Aina võimsamad orkaanid nõuavad uut kaaluklassi

© Reuters. Orkaanikütt P-3 pardale ronimas.

Meteoroloogid lendasid otse orkaan Miltoni keskmesse

© Claus Lunau

Yellowstone’i supervulkaani uus semu

Evolutsioon

© Shutterstock

Lõpusteni relvastatud kiskjad: evolutsioon on andnud veeloomadele leidlikud ellujäämisvahendid

© Shutterstock

Hadrosaurused olid elevandi moodi hallid

© Brahhiosauruse rekonstruktsioon / Shutterstock

Kuidas ometi said dinosaurused nii suureks kasvada?

© SPL

Teooria elu tekkest: taevakivid andsid Maale esmaabi

© Shutterstock

Mehhikost leiti maapõuest ürgne merekoletis

© Shutterstock

Alpidest leiti maakera suurima merekoletise jäänus

Rohkem evolutsioonist

Loodus

Antarktikast esmakordselt leitud merevaik kõneleb lõunamandri kadunud metsadest

Kas ka loomad võivad suguhaigustesse nakatuda?

Maailma suurim jäämägi on kokkupõrkekursil Atlandi saarega

Eelmine aasta läks ajalukku maailma jõgede veenappuse poolest

Haruldane röövlind püüti esimest korda pildile

Vintsked ekstremofiilsed bakterid elavad ainult hõredast õhust

VIDEO: Paadimatkaja kaob vaala lõugade vahele ja sülitatakse taas välja

Kas passiivne suitsetamine kahjustab lemmikuid?

Rohkem loodusest

Ajalugu

© © Maria Dolors GUILLEN / Equipo de Investigacion de Atapuerca/AFP/File

Hispaaniast avastati Lääne-Euroopa iidseimad inimese näoluud

© Andres Tennus

Eestlaste esivanemate toidulaud võetakse põhjalikult luubi alla

© Marc Deville / Getty Images

Tema ongi tegelik Indiana Jones: intervjuu legendaarse egüptoloogi Zahi Hawassiga

© Shutterstock

Norrast leiti ajaloo vanimad ruunid

© Elisabeth Daynes / Daynes Studio, Paris / SPL

Osavalt õmmeldud karusnahkne rüü andis jääajal sooja

© Shutterstock

Indoneesias mäenõlva all peituv püramiid võib olla maailma vanim

© Ulrich Baumgarten / Getty Images, Triff / Shutterstock

Stephen Hawking taltsutas Suure Paugu ja mustad augud

© Shutterstock

Kiviaja inimesed andsid laste kasvatamisel tänapäeva inimestele silmad ette

Rohkem ajaloost

© Shutterstock

Sünnist saati kurt poiss sai geeniravi abiga kuuljaks

© Shutterstock

Selgusid Aasta Insener ja Aasta Tehnikaüliõpilane 2024

© Shutterstock

Bakterid tõmbavad tööriided selga: inimese nähtamatud abimehed

© NASA/Shutterstock

Rattameistrid ehitasid esimese lennuki

© Shutterstock

Kuidas bensiinitankur teab, et paak on täis?

© Shutterstock

Idufirma BrainBridge plaanib inimpea siirdamist

Rohkem tehnoloogiast

Ehitised

Kuulsa Prantsuse mereuurija lapselaps rajab Kariibi merre maailma suurima allveebaasi

Leiti maailma vanim puitkonstruktsioon, mil vanust pea pool miljonit aastat

Kuu vulkaanilised lõõrid saavad inimkonna teadmiste hoiupaigaks

Saage tuttavaks: Hiinlaste hiiglaslik Kolme Kuristiku pais, osa maailma suurimast hüdroelektrijaamast

Tulevikulinnade sõbralik rohetus

Mehhikos avastati kiriku alt muistne indiaanlaste rajatud labürint

Texases valmib kohe maailma suurim 3D-prinditud elamurajoon

Indoneesias mäenõlva all peituv püramiid võib olla maailma vanim

Veel ehitistest

Psühholoogia

© Shutterstock

Ebaterve suhe toiduga

© Shutterstock

Armastuse keemia: minu aju tuksub ainult sulle

© Shutterstock

Vägivaldsed videomängud võivad inimesi hoopis leebemaks muuta

Kas me suudame mõtteid lugeda?

Mikroobid ajus teevad tuju heaks

© Shutterstock

Hirmutunne aitab meil ellu jääda: paanika pärineb kaugest evolutsioonilisest minevikust

© Shutterstock

Me näeme petiseid ühe silmapilguga läbi

© Shutterstock

Vägivaldsed videomängud võivad inimesi hoopis leebemaks muuta

Kas me suudame mõtteid lugeda?

Mikroobid ajus teevad tuju heaks

Loomariik

© Luke Massey / NaturePL

Metsloomad vallutavad asfaldidžungli

© Shutterstock

Merikilpkonnad kulgevad justkui kompassi abiga

© Shutterstock

Äsja avastatud dinosaurusel olid tibatillukesed käed

© Shutterstock

Loomariigis annab mürk elu

© Shutterstock

Isasämblik vallutab emase optilise illusiooni abil

© Daniel Eskridge / Shutterstock

Taimtoidulise dinosauruse suus kasvas elu jooksul kümneid tuhandeid hambaid

© Mackenzie Gerringer / University of Washington

Kummituskala on merede parim sukelduja

© Shutterstock

Mehhikost leiti maapõuest ürgne merekoletis

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Surmav roheline kärbseseen levib uue trikiga

© Shutterstock

Kas taimedel esineb vähki?

© Shutterstock

Miks on hiid-karuputk inimestele nii ohtlik?

© Claus Lunau

Taimed annavad väärtuslikke metalle

Rohkem taimedest

Suured teadlased

© Shutterstock

Õnnetu kurg andis vastuse rändlindude mõistatusele

© AKG / Ritzau Scanpix

Skalpell lõikas aegunud tõed läbi

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

© Cameron / John Murray / London Stereoscopic and Photographic Co.

Charles Darwin edestas oma rivaali ning väljus olelusvõitlusest võidumehena

© Polfoto & Scanpix

Bakterikütt Louis Pasteurist sai hügieeni isa

© Shutterstock

Kanderakett Saturn V: sakslaste salarelva järglane aitas inimese Kuule

© Shutterstock

Kuulus leidur Edison varastas kirkalt särava hõõglambi idee Briti apteekrilt

© Shutterstock. Alkeemik laboris tegutsemas. Illustratsioon pole Tycho Brahega seotud.

Renessansiaja teadlase laborist leiti ootamatu keemiline element

Veel tuntud teadlasi

Energia

© Shutterstock

Betoonplokkidest torn salvestab energiat

© Shutterstock

Kui roheline on maagaas tegelikult?

© Shutterstock

Kui pika aja jooksul suudab tuulegeneraator oma CO2-võla tagasi maksta?

Miks sattus Euroopa Vene gaasist sõltuvusse?

Päikeseelektrijaamu tasuks ehitada kosmosesse, ütlevad briti teadlased

© Shutterstock

Kui kiiresti teenib tuulegeneraator end tagasi?

© Shutterstock

Pöörd-päikesepaneel toodab elektrit öösel

© Shutterstock

Kui pika aja jooksul suudab tuulegeneraator oma CO2-võla tagasi maksta?

Miks sattus Euroopa Vene gaasist sõltuvusse?

Päikeseelektrijaamu tasuks ehitada kosmosesse, ütlevad briti teadlased

Kosmosereisid

© Automaatjaam Psyche NASA tehnikute kätes. Momendil on see juba kanderaketi tippu paigutatud ja ootab starti, mis pidi viimase plaani järgi toimuma 13. oktoobril. NASA/Ben Smegelsky/SWNS

NASA sond võtab homme kursi kõige hinnalisemale asteroidile

© Shutterstock

Kosmiline puri hakkab orbiidilt prügi pühkima

© Qai Publishing, Universal Images Group / SPL & Claus lunau

Uraan, Päikesesüsteemi jäine autsaider

© SpaceX

Hiiglaslik kosmoselaev hakkab Maa ja Marsi vahel liinilende tegema

© United Launch Alliance

Lucy lendab asteroididele külla

© Shutterstock

Kanderakett Saturn V: sakslaste salarelva järglane aitas inimese Kuule

© Shutterstock

Kiireim inimese loodud objekt: päikesesond purustas kõik kiirusrekordid

© Shutterstock

Uus rakett pistab end kosmosesse lennates nahka

Veel kosmosereisidest

Päikesesüsteem

© Shutterstock

Kas Maa muutub aegamisi raskemaks?

© Shutterstock

Kuuhelmeist leiti rohkesti vett

© Shutterstock

Mõistatuslik 9. planeet mängib Päikesesüsteemis peitust

© Shutterstock

Mängi seda mälumängu

NASA jäädvustas eriti võimsa päikesepurske

NASA jäädvustas eriti võimsa päikesepurske

© Ken Ikeda Madsen & shutterstock

NASA ideevabrik kujundab kosmoselendude tulevikku

© Shutterstock

Kosmosejaama lõpp saabub Point Nemo lainete embuses

© NASA

Kui palju rõngaid on Uraanil?

Veel meie tähesüsteemist

Materjalid

© Shutterstock

Kaali meteoriidi raud võis pronksiajal rännata Šveitsi

© Shutterstock

Kui palju plasti me suudame koguda ja taaskasutada?

© Shutterstock

Eluks tarvilik molekul saabus kosmosest

© Shutterstock

Põlevkivi kvaliteeti saab kiiresti hinnata

Veel sel teemal

Robotid

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

© Shutterstock

Inimest ja masinat on aina raskem eristada

© ZenRobotics

Prügimägi 2.0 - kogu praht läheb taaskasutusse

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

© Shutterstock

Tehisintellekti ohud: kas me peaksime mõistusega roboteid kartma?

© Shutterstock

Kontrobot näitab esimesi samme maal

Arvutid

© Shutterstock

Eimillestki tehtud arvuti ennustab järgmist tormi

© Shutterstock

Robotlaeva juhib tehisaruga kapten

© Shutterstock

Inimest ja masinat on aina raskem eristada

© Shutterstock

Arvuti mõistab su tundeid

Rohkem arvutitest

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2025 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud