Teadlased on avastanud, et meil on hiilgav võime petiseid ära tunda, ent neil pole veel aimugi, milliste signaalide põhjal me seda täpselt teeme. Psühholoog Jill Byrnit selgitab, miks evolutsioon ei ole meid teiste petmises osavamaks muutnud.
Mitu korda sa oma elus petta oled saanud? Kohe päriselt, sihilikult petta; niiviisi, et keegi on sind meelega eksitanud viisil, mis on pannud sinu halvemasse ja tema paremasse olukorda. Kui sa selle üle järele mõtled, teed sa tõenäoliselt kaks järeldust: esiteks mäletad sa pettuse ohvriks langemise juhtumeid väga täpselt ja teiseks oled sa väga harva petta saanud.
Inimene pigem loobub torditükist, kui võtab vastu kaaslase omaga võrreldes väiksema tüki. Põhjus on evolutsioonis ja samalaadset käitumist on näha ka meie lähimate sugulaste ahvide puhul.
Kasse on ikka peetud iseseisvateks ja omapäi kõndivateks koduloomadeks, kellega inimestel võib olla keeruline sidet luua. Teadlased on nüüd välja selgitanud, et oma kiisuga vastamisi aeglaselt silmi pilutades või pilgutades on võimalik headele suhetele alus panna või neid süvendada.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?