Kuidas see töötab: põimunud aatomid annavad aatomkellale täpse aja

Alates sellest, kui esimene päikesekell hakkas varjuga aega näitama, on mõtlejad pead murdnud selle üle, mida aeg üldse tähendab. Sestpeale on mõistatus muutunud aina mitmekihilisemaks. Albert Einstein avastas, et aeg on mõõde nagu pikkus, laius ja kõrgus ning kirjeldas isegi, kuidas me võiksime ajas või mööda aega liikuda. Alles nüüd demonstreerib sellise tegevuse võimalikkust ka üks eksperiment.

Kaks osakest võivad käituda nagu üks – isegi kui need asuvad teine teises universumi otsas. Nüüd usuvad füüsikud, et see nähtus, mida nimetatakse põimumiseks, võib olla põhjus, miks aeg üldse liigub.

Nii nagu sportlased püstitavad uusi rekordeid, sunnivad teadlased väikseimaid osakesi äärmustesse. Katsetes on selgunud, et helil on absoluutne tippkiirus ning mööda on võimalik minna valgusestki. Skaala teises otsas on teadlastel õnnestunud aatomid peaaegu seiskuma sundida.

Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.