Kas Eesti rannavete meduusid on mürgised?
Kas Eesti vetes võib kohata ka ohtlikke meduuse, kellega tuleks kokkupuudet vältida? Kus asuvad meile lähimad rannad, kus kindlasti leidub ohtlikke meduuse?
Vastab Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin: „Eesti asub Läänemere kaldal ja Läänemerele on omased nii väike soolsus (siinsel rannikul tavaliselt 5–6 korda väiksem kui ookeaniveel) kui ka suhteliselt madal veetemperatuur. Meduusiks nimetatakse ainuõõssete hõimkonda kuuluvate karikloomade üht arengujärku. Eri liikidesse kuuluvaid meduuse võib kohata tihti eriti soojade merede vetes ja arvatakse, et kaasajal on kokku 1500–1700 liiki, kelle üks elupõlvkondi võib olla meduus. Soojades meredes võib neid mõnel hooajal esineda eriti massiliselt. Läänemeres leidub paar-kolm liiki meduuse, nendest mere põhjaosas elab valdavalt vaid üks – meririst.
Seotud lood
Meduusidel puudub süda, kuid nad võivad elada igavesti. Neil pole nägu, ent ometi nad näevad. Hiljutine uuring näitab, et nendel algelistel loomadel on erakordsed vaimsed võimed, kuigi neil pole aju.
Meriherilane torkab läbi ohvri vererakud ja musta mamba mürk põhjustab saaklooma südame seiskumise. Mürk on siiski palju enamat kui üksnes tapavahend. Teadlased on DNA-analüüside ja keemiliste katsetega selgitanud välja mürgi päritolu. Muu hulgas teame nüüd, et tapmiseks tekkinud mürginäärmed on Maa elurikkust tegelikult hoopis suurendanud.
Surmavad mürgid, küütlev helendus ja tõhus ujumisoskus. Esmapilgul meenutavad meduusid lihtsaid sültjaid tompe, kuid sellest ei maksa lasta end eksitada. Nad on maakera ühed spetsialiseerunumad loomad, kes suudavad teadlasi jätkuvalt üllatada.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele