Eksperdid leiavad, et kasutud suitsufiltrid võiks ära keelata

Filtrid tekkisid sigarettidele alates 1950. aastatest, kui avalikkuses hakkas laiemalt levima mure suitsetamise põhjustatud kopsuvähi ja muude haiguste pärast. Filtrid olid ideaalne leiutis, millega avalikkust veenda, et suitsetamise tervisekahjusid on võimalik kontrolli alla hoida. Kuid tagantjärgi võib öelda, et filtrite näol oli tegu vaid suhtekorraldusliku, mitte tervishoiualase saavutusega.

Oxfordi ülikooli lektor ja tõenditepõhise tervishoiu vanemteadur Jonathan Livingstone-Banks ja USA Massachusettsi ülikooli terviseedendamise nooremprofessor Jamie Hartmann-Boyce kirjutavad teadusportaalis The Conversation, et nüüd, üle 70 aasta hiljem, teame, et filtrid ei vähenda suitsetamise tervisekahju. Tegelikult võivad filtrid mõningaid terviseriske hoopis suurendada. Karmi tubakasuitsu pehmendades ja selle sügavat sissehingamist lihtsustades võivad filtrid koguni suurendada kopsuvähi riski. Siiski usub enamik enamik suitsetajaid tänaseni, et filtrid muudavad sigaretid ohutumaks.

Lisaks tervisepettusele on suitsufiltrid keskkonnale kahjulikud. Need on valmistatud plastist nimega atsetüültselluloos. Filtrid lagunevad mikroplastiosakesteks, saastades meie jõgesid ja ookeane, ja neid on tohutult palju: suitsukonid on maailma enimlevinud prügitüüp. Hinnanguliselt visatakse igal aastal ära 4,5 triljonit koni ning umbes 800 000 tonni neist vabanenud plastijäätmeid jõuab igal aastal keskkonda. Kuigi seadusandlus on piiranud teiste ühekordselt kasutatavate plastide – nagu pudelite, kottide ja kõrte – kasutamist, on filtrid suuresti jäänud regulatsioonidest puutumata.

Mõned tubakafirmad turustavad nüüd “biolagunevaid” filtreid, kuid ka need ei paku tervisele kasu või kaitset ja jätkavad ökosüsteemide saastamist. Nendega luuakse illusioon, nagu võtaks ettevõtted keskkonnaalase vastutuse, samas kui säilib väärarusaam, et filtrid on tervise seisukohalt vajalikud.

Filtrite keelustamine, ütlevad Livingstone-Banks ja Hartmann-Boyce, kõrvaldaks illusiooni, et filtreeritud sigaretid on ohutumad. See võiks vähendada suitsetamise levimist, kuna filtreerimata sigarettide suits on üldiselt karmim ja vähem meeldiv. Samas kaoks ka üks kõige laialdasemaid plastisaaste allikaid ja igal aastal saaks ennetada sadade tuhandete tonnide plastijäätmete tekkimist.

Praegu on tegutsemiseks ideaalne aeg, sest plastisaaste on globaalses fookuses. Sel kuul peeti Genfis läbirääkimisi, mille põhjal võib valmida esimene õiguslikult siduv ÜRO leping plastisaaste kohta alates tootmisest kuni kõrvaldamiseni. See on harukordne võimalus tegeleda plastijäätmete juurpõhjustega üleilmselt. Praeguses lepingu eelnõus on sigarettide filtrid sees, kuid vaid osaliselt. Plastist sigarettide filtrid on loetletud lisas X, mis käsitleb vabatahtlikke või kohustuslikke piiranguid. See jätab ruumi edasiseks kasutamiseks, sealhulgas niinimetatud “ökofiltritele”, ega nõua täielikku keelustamist.

Filtrite keelustamine ei lõpetaks suitsetamist üleöö ega kõrvalda plastisaastet, kuid see oleks tähendusrikas ja sümboolne samm keskkonna- ja tervise-eesmärkide ühtlustamise suunas. See eemaldaks turult kahjuliku ja eksitava toote, vähendaks saastet ning muudaks sigaretid ausamaks.