Teadlaste teekond Maa sisemusse algas siis, kui Newton Maad kaalus ning leidis selle liiga kerge olevat. Sestpeale on geoloogid maakera nagu sibulat kiht kihi järel lahti koorinud – muidugi mitte päriselt, vaid proovide ja arvutuste abil. Meie koduplaneedi tulikuuma südame olemus paistab olevat siiani saladuslik. Värsked andmed näitavad, et Maa tuumal võib olla üks senitundmatu kiht või osa.
Viimase saja aastaga oleme õppinud vaatlema galaktikaid, mis asuvad miljardite valgusaastate kaugusel, saatnud kosmoseaparaate Päikesesüsteemi kaugeimatele planeetidele ning inimene ise on astunud Maast 400 000 kilomeetri kaugusel asuva Kuu pinnale. Omaenda koduplaneedil oleme aga vaevu pealispinda kratsinud. Ükski inimene pole jõudnud sügavamale kui 4000 meetri jagu maa alla ning kõige sügavam auk, mille me oleme puurinud, oli 12 000 meetri sügavune. Selle puurimine võttis lausa 19 aastat. Selleks, et jõuda planeedi keskpunkti, peaks puuritav auk olema veel 500 korda sügavam.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimasel 60 aastal toimunud maavärinatega kaasnenud seismilised lained on andnud teadlastele uusi teadmisi Maa tuuma käitumise kohta.
Newtoni gravitatsiooniseadus on kogu täheteaduse põhialus, kuid nüüd näitavad tähevaatlused, et legendaarne füüsik võis olla eksiteel. Kui uued avastused ja uurimistulemused paika peavad, tuleb kogu tänapäevane universumiõpetus ümber mõtestada.
Värske uuring näitab, et Maa tuuma pöörlemine on alates 2010. aastast aeglustunud. Mida see aga tähendab, on siiani teadmata.