Inimaju elukaar jaotub viieks erinevaks ajajärguks
On ammu teada, et inimaju ei püsi terve elu jooksul samasugusena, vaid areneb nagu kogu ülejäänud organismgi. Cambridge`i ülikooli neuroteadlased on nüüd leidnud, et aju elu võib jaotada viieks erinevaks etapiks, millest igaühel on enam-vähem kindel algus ja lõpp.
Cambridge'i ülikooli neuroteadlased on avastanud, et inimaju areng jaguneb viieks etapiks, mille vahel on neli pöördepunkti: 9, 32, 66 ja 83 aasta vanuselt. Esimene etapp kestab lapsepõlvest teismeliseeani, mil aju kogeb kognitiivsete võimete tõusu ja risk vaimse tervise häiretele suureneb. Noorukieas kasvab valgeaine, mis parandab aju võrkude tõhusust. Täiskasvanueas stabiilsem ajustruktuur kestab 32 kuni 66 aastat. 66-aastaselt algab varase vananemise faas, millele järgneb 83-aastaselt hiline vananemine. Dr Alexa Mousley ja professor Duncan Astle rõhutavad, et sellised pöördepunktid aitavad mõista aju arengut ja selle haavatavust.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Oma töös, mis ilmus teadusajakirjas Nature Communications, ütlevad teadlased, et suuri pöördepunkte on aju arengu jooksul neli. Esimene on üheksaselt, teine 32aastaselt, kolmas 66aastaselt ja neljas 83aastaselt. Nii on keskmise inimese eluea jooksul aju närvivõrgustiku elukaar viieks jagatud.
Teadlased ütlevad, et meie ajud kohanduvad ajapikku ümber, et toetada erinevaid mõtlemisviise, mis meile elu jooksul olulised on. Aju kohandub kasvu, küpsemise ja lõpuks ka taandarengu käigus.
Uuringus võrreldi 3802 inimese (vanuses vastusündinutest kuni 90. eluaastani) ajusid MRI skaneeringutest saadud andmestike põhjal, mis kaardistavad närviühendusi, jälgides veemolekulide liikumist ajukoes. Nii selgitati välja viis struktuurset faasi, mida eristavad neli pöördepunkti.
Täiskasvanu aju valmib 32. eluaastaks
Lapsepõlve aju kestab sünnist kuni pöördepunktini üheksa aasta vanuselt, mil see siirdub noorukiea faasi – ajastusse, mis kestab keskmiselt kuni 32. eluaastani. Varastes kolmekümnendates lülitub aju närvivõrgustik täiskasvanu režiimi. See on kõige pikem ajastu, mis kestab üle kolmekümne aasta. Kolmas pöördepunkt umbes 66aastaselt tähistab aju arhitektuuri varase vananemise faasi algust. Lõpuks kujuneb välja nn hilise vananemise faasi aju, see ajajärk algab umbes 83 aasta vanuselt.
Uuringut juhtinud dr Alexa Mousley, programmi Gates Cambridge stipendiaat, ütles, et selline jaotus annab olulise tausta mõistmaks, millistes ülesannetes meie aju võib eri eluperioodidel kõige võimekam või kõige nõrgem olla. “See võib aidata selgitada, miks mõnel inimesel areneb aju eri võtmehetkedel erinevalt – olgu selleks õpiraskused lapsepõlves või dementsuse välja kujunemine hilisemas eas,” lisas ta.
Imikueast lapsepõlveni iseloomustab aju võrgustike konsolideerumine, kuna imiku ajus moodustatakse ülemäära sünapseid ehk ajurakkude ühenduskohti. Nende hulka kärbitakse ja alles jäävad aktiivsemad. Kogu ajus korraldatakse ühendusi sel moel ümber sünnist kuni umbes üheksa aasta vanuseni. Samal ajal kasvavad hall- ja valgeaine (need on aju peamised närvikoed) kogused. Esimese pöördepunkti ajaks, mis saabub umbes üheksa-aastaselt, kogeb aju hüppelist muutust kognitiivsetes võimetes ning ka suuremat vaimse tervise häirete riski.
Aju teine epohh, noorukiea ajastu, näeb jätkuvat valgeaine mahu kasvu, mistõttu aju kommunikatsioonivõrgustike organiseeritus muutub üha täpsemaks. Seda ajastut iseloomustab ühenduste tõhusus nii konkreetsete piirkondade sees kui ka kiire informatsiooni liikumine üle kogu aju – see on seotud parema kognitiivse ehk vaimse võimekusega. Teadlaste sõnul saavutavad need arengud haripunkti varastes kolmekümnendates – see on kogu aju elukaare kõige tugevamalt eristuv pöördepunkt.
“Umbes 32. eluaasta paiku näeme aju närviteedes suurimaid suunamuutusi ja kõige märkimisväärsemat nihet aju arengu trajektooris võrreldes kõigi teiste pöördepunktidega,” ütles Mousley.
Keskmiselt 32aastaselt algab pikim ajastu – täiskasvanuea ajastu. Aju arhitektuur stabiliseerub võrreldes varasemate faasidega ning järgmise kolmekümne aasta jooksul olulisi pöördepunkti ei toimu. Selles epohhis on nähtavam nn eraldumine, kuna ajupiirkonnad muutuvad aeglaselt rohkem eristunuks ja jaotunuks.
Järgmine pöördepunkt 66aastaselt on palju pehmem ning ei hõlma suuri struktuurseid muutusi. Kuid see pööre on siiski eristatav. “Andmed viitavad, et ajuvõrgustike järkjärguline ümberkorraldumine kulmineerub kuuekümnendate keskpaigas,” ütles Mousley. “See on tõenäoliselt seotud vananemisega, mil valgeaine hakkab lagunema ja ühenduvus väheneb. See on iga, mil inimestel suureneb risk paljude aju mõjutavate terviseseisundite, näiteks hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõve, tekkeks.”
Hetkel kuum
Viimane vaatus algab 83aastaselt
Neljas pöördepunkt saabub umbes 83aastaselt, mil algab aju struktuurse arengu viimane vaatus. Kuigi selle ajastu andmed on piiratud, on iseloomulikuks tunnuseks üleminek globaalselt lokaalsemale – aju üldine ühenduvus väheneb veelgi ning suureneb sõltuvus teatud piirkondadest.
“Tagasi vaadates tunnevad paljud meist, et meie elu on olnud erinevate faasidega iseloomustatav. Selgub, et ka ajud läbivad selliseid ajastuid,” lisas töö vanemautor, Cambridge i neuroinformaatika professor Duncan Astle. “Arusaam, et aju struktuurne teekond ei ole ühtlane kulg, vaid sellel on mõned olulised pöördepunktid, aitab meil tuvastada, millal ja kuidas on selle juhteteed häiretele kõige haavatavamad.”
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele