Suur lagunev tuum ja kaootilised orkaanid poolustel. Juba poolteist aastat on NASA automaatjaam Juno uurinud hiiglaslikku Jupiteri lähemalt. Selgub, et nii planeedi sisemus kui ka välimus ei vasta teadlaste senistele ettekujutustele.
Sond Juno oli teel olnud juba viis aastat ning läbinud 2,8 miljardi kilomeetri pikkuse vahemaa. 2016. aasta suvel hakkas aparaat lõpuks lähenema Jupiterile, lennates kiirusega 250 000 kilomeetrit tunnis. Planeedi juurde jõudnuna asus sond selle ümber elliptilisele orbiidile, mille madalaim osa möödus gaasihiiu valgetest ja punakaspruunidest pilveribadest kõigest 4200 kilomeetri kõrguselt. Teel tuli sondil läbida tugeva kiirguse vöönd ning seda jälgisid astronoomid hinge kinni pidades. Kiirgus on seal 10 000 korda tugevam kui Maa peal ja ulatuslikest turvameetmetest hoolimata võis see sondi instrumendid hävitada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hoolimata tühjast jäisest pinnast on Jupiteri kuu Europa Päikesesüsteemis üks mõttekaim võimalik koht, kust otsida elu. Europa jääkaane all on meri, kus leidub rohkem vett kui Maa ookeanides kokku. Kosmoseaparaat Juno käis 2022. aasta septembri lõpus selle jäämaailma pinna lähedal.
NASA on tuvastanud Jupiteri kuult Europalt veeauru jälgi. See avastus annab lootust leida kuult elu kohta märke, kui NASA ja ESA saadavad viie aasta jooksul oma kosmosesondid Europa poole teele.
Pilved Jupiteri kohal on pidevas liikumises ja sealsed mustrid võtsid seekord ootamatult tuttava vormi.