Kliimamuutus paisutas torm Polo ülikiiresti võimsaks orkaaniks
Üldine kliima soojenemine ja tugev El Niño aitasid eelmise kuu lõpus Vaiksel ookeanil möllanud orkaan Polol kõigest 24 tunniga troopilisest tormist viienda kategooria hiigelorkaaniks paisuda. Suurem roll oli paisumise juures kliimamuutusel, kirjutab Associated Press. Polo püsis viienda kategooria orkaanina kauem kui ükski teine Vaiksel ookeanil mõõdetud torm.
Polo tugevnes plahvatuslikult septembris ja püsis viienda kategooria tormina kaks ja pool päeva. Fossiilkütuste kasutusega kaasnev üleilmne soojenemine lisas tormi niigi tohutule tuulekiirusele hinnanguliselt umbes 2,8 m/s, selgub World Weather Attributioni ja Climate Centrali teadusrühmade avaldatud ühisanalüüsist. El Niño lisas ühe uuringu autori sõnul veidi vähem, umbes 2,2 m/s. Polo maksimaalseks tuulekiiruseks hinnati 79,2 m/s.
Analüüsi järgi muutis kliimamuutus Polo tugevnemist soosinud tingimused 23 korda tõenäolisemaks, samal ajal kui El Niño suurendas nende tõenäosust 14 korda. Keskne tegur tormi tekkel oli ligi 31,2kraadine merevesi. See on tavapärasest kohati kaks kraadi soojem. Just tänu soojale mereveele orkaanid tekivadki.
Tänavune erakordselt tugev El Niño on toonud Vaikse ookeani tormidele uusi tugevus- ja kestusrekordeid. Polo püstitas Vaiksel ookeanil viienda kategooria tormina püsimise rekordi.
„Nii El Niño kui ka kliimamuutus muutsid selle orkaani tugevamaks, kui see muidu oleks olnud, kuid kliimamuutuse mõju oli isegi suurem kui El Niño oma,“ ütles uuringu kaasautor, klimatoloog Friederike Otto, kes koordineerib rahvusvahelist World Weather Attributioni teadusrühma.„El Niño tuleb ja läheb, kuid kliimamuutus üksnes süveneb. See tähendab, et praegu kannab iga Vaikse ookeani idaosas tekkiv orkaan vähemalt mingit kliimamuutuse signaali, mis muudab selle tugevamaks. Niikaua kui jätkame fossiilkütuste põletamist, kasvab see mõju edasi.“
Polo nõrgenes õnneks enne hõredalt asustatud Mehhiko rannikule jõudmist märkimisväärselt. Tõsi, vähemalt viis inimest siiski hukkus ja kahju põhjustas torm enam kui saja miljoni dollari eest. Sonora osariigis sai kahjustada üle 8000 elamu ja 400 km teid.
Teadlastele pakub siiski suurt huvi, kuidas torm paisus ligikaudu ööpäevaga troopilisest tormist kõrgeima, viienda kategooria orkaaniks.
Uuringus mitte osalenud Albany ülikooli atmosfääriteadlase Brian Tangi sõnul üllatas teda esialgu järeldus, et kliimamuutus mõjutas Polot El Niñost rohkem, arvestades tänavuse El Niño erakordset tugevust. Pikemas ajalises vaates pole tulemus tema sõnul siiski ehk nii üllatav, kui alguses paistab.
El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises. Sellega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias ja muu.
El Niño tekkesagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul ja seda põhjustab püsivate tuulte suunamuutus, mille põhjusi teadlased selgitada ei oska. Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning pööravad ekvaatorile lähenedes läände ehk avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tõusuhoovuse ehk külma vee sügavalt ülespoole liikumise. El Niño puhul on olukord vastupidine. Püsivad läänetuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule vähemalt 3 °C soojema vee, mille tõttu kaovad kalad ning muutub kliima mitmel pool maailmas.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele