Saksa teadlased tekitavad kõrges tornis planeedialgeid
On teada, et Maa tekkis gaasi- ja tolmupilvest, milles leiduvad osakesed koondusid, aga pikka aega ei suutnud teadlased seletada, kuidas see täpselt toimus. 146 meetri kõrgune planeetide sünnitusmaja näitas, et võtmerolli mängib staatiline elekter.
Kui automaatjaam Psyche lendab kosmosesse, siis piltlikult rändab see samal ajal ka sügavale Maa sisemusse. See metallasteroid on äravahetamiseni Maa tuuma pisikese versiooni sarnane ning seda uurides võime me teada saada üht-teist ka oma planeedi südames toimuva kohta. Maa päris tuumani ei suuda me praegu siiski küünitada.
Nii Linnuteel kui ka galaktikatevahelises tühjuses keerlevad mikroskoopilised tolmukübemed. Ilma tolmuta poleks sündinud ei Päikesesüsteemi ega Maad. 2020. aastal leidsid teadlased esimest korda sellise ürgkübeme, mis on meie süsteemist palju vanem.
Neli miljardit aastat vana Grööni kivimi keemiline sõrmejälg aitab lahendada ühe suurema, elu tekkega seotud mõistatuse. Nüüd teame, kuidas süsinik ja vesi muutsid Maa elamiskõlblikuks. See avastus võib aidata meil jälile saada ka sellele, kuidas otsida elu mujalt universumist.