Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm annab teada, et talvituvate nahkhiirte seireloenduse käigus 2026. aasta veebruaris leiti Piusa kaevandusest rõngastatud elus tõmmulendlane (
Myotis brandtii). Andmebaasist rõnga andmeid kontrollides selgus, et loom oli rõngastatud täiskasvanuna 9. märtsil 1990 samas kaevanduse osas.

- Tõmmulendlane. Pildil olev loom pole Piusa kaevandusest leitud isend ega kõnealuse uudisega seotud.
- Foto: zdenek_macat
1990. aasta märtsis täiskasvanuks määratud nahkhiir pidi olema sündinud hiljemalt 1989. aasta suvel, seega oli tema vanus taasleiul vähemalt 36 aastat ja 7 kuud. See on seni maailma vanim kindlaks tehtud tõmmulendlase isend.
Rekord on eriti tähelepanuväärne seetõttu, et varem on tõmmulendlase liigirekordiks peetud üht 41aastast isendit Siberis, kes on ühtlasi ka maailma vanim nahkhiir. Kuid tänapäevaste DNA-uuringute põhjal kuulub Siberi nahkhiir hoopis teise liiki - Myotis sibiricus. Piusa nahkhiir jääb vanuselt vaid veidi alla Euroopa vanimale teadaolevale nahkhiirele, 37aastasele suurlendlasele (Myotis myotis).
Kõnealune nahkhiir registreeriti Piusa kaevanduses pärast rõngastamist veel neljal korral: 2013., 2018., 2021. ja 2026. aastal. See viitab tugevale talvitumispaiga truudusele. Autorite hinnangul näitab leid pikaajalise seire ja rõngastusprogrammide väärtust ning kaitstud talvitusalade tähtsust pikaealiste liikide populatsioonide pelgupaikadena.
Artikkel jätkub pärast reklaami

- Piusa tõmmulendlane tänavu veebruaris talvitumas.
- Foto: Rauno Kalda
Imetajate maksimaalne eluiga on üldjuhul tugevalt seotud nende keha suurusega, nahkhiired on aga erandiks, kirjutab võivad oma kehasuurust arvestades erakordselt kaua elada. Mõnede nahkhiireliikide puhul on tõendatud eluiga, mis on peaaegu kümme korda pikem, kui kaalu põhjal ennustada võiks. Seetõttu on nad ka vananemisuuringutes oluline mudelrühm.
Leid avaldati oktoobri lõpus teadusajakirjas
Mammalia. Artikli autorid on Oliver Kalda, Christel R. Bachmann, Lauri Lutsar, Maris Pärn ja Rauno Kalda.