2050. aastal ammutame naftat loodusest
Varem või hiljem saab nafta otsa. Selle alternatiivid on aga käegakatsutavalt lähedal, sest looduses leidub hulgaliselt energiaallikaid. Kui suudame mõista, kuidas lagunevad jäätmed, tekib maapõues nafta ja kasutatakse ära päikeseenergiat, leiame uue viisi, kuidas kütust valmistada.
Loe AI kokkuvõtet
Sügisvaheaeg. Perekond on autoga väljasõidul ja pärast mitut tundi maanteel on aeg bensiini võtta. Nafta ja süsi on defitsiit ning Aasia suurvõimud on pannud nappidele ressurssidele käpa peale. Sellegipoolest pargib pereisa harjumuspäraselt bensiinitanklas, avab kütusepaagi ja hakkab seda täitma. Kütus on toodetud jäätmetest, mille perekond varem prügikasti viskas, ja seda on rohkelt.
Seotud lood
Täpsemalt on USA-s töötavate tehisarulahenduste elektrienergia tarve võrdne Islandi omaga, mis mitte küll pindala, aga elanike mõttes (pisut alla 400 000) on väikeriik.
Seda, et elektrijaamad saastavad õhku, saab vältida, kui kinni püüda kütuse põletamisel eralduv CO2 ja ladustada see sügaval maa all. Kui kasutada keskkonnasäästlikku biokütust, võib CO2 hulka atmosfääris isegi vähendada.
Astronaudid on toonud kivimeid Kuult, ent geoloogid on siiani kraapinud vaid Maa pealmist koorikut. Nüüd kavatsevad Jaapani teadlased puurida 10 kilomeetri sügavusele ja jõuda vahevööni. See annaks väärt teavet Maa sisemuse kohta. Plaanid on aga veelgi suuremad: teadlased tahavad jõuda Maa tuumani.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele