Indoneesias püütakse kinni viimane vabas looduses elav Borneo ninasarvik
Ametivõimud loodavad ristata looma Sumatra ninasarvikuga, et säilitada liigi kaduvat geneetilist pärandit.
Viimane teadaolev vabas looduses elav Borneo ninasarvik on kavas kehavälise viljastamise (IVF) abil tiinestada, ütles valitsusametnik reedel uudisteagentuurile AFP. Maailmas on teadaolevalt alles vaid kaks Borneo ninasarvikut ning nad mõlemad on emased. Pahu elab Indoneesias Keliani ninasarvikute kaitsealal, Pari elab vabas looduses Kutai Kartanegara piirkonnas.
Borneo ninasarvik on Sumatra ninasarviku alamliik ning ametnike hinnangul on nad piisavalt lähedased sugulased, et omavahel järglasi saada ja säilitada osa Borneo ninasarviku geneetilisest pärandist.
Looduskaitsjad on varem püüdnud IVF-protsessi jaoks Pahult munarakke koguda. Kuid Ida-Kalimantani looduskaitseameti juhi Ari Wibawanto sõnul on Pahu umbes 40aastane ning tal on mitmeid terviseprobleeme, mistõttu ei ole ettevõtmine seni õnnestunud.
Niisiis on viimane lootus Pari, kes näib valvekaamerate piltide põhjal olevat Pahust noorem. Looduskaitsjad on tema püüdmiseks valmistunud juba kuid, paigaldades püünisauke ja viies veistega läbi isegi püüdmisproove.
Ninasarviku kolimine pole naljaasi
Ninasarvikute ümberasustamine on riskantne protsess ning Indoneesias on see varem lõppenud traagiliselt.
Mullu suri Jaava ninasarvik vahetult pärast maailma esimest selle liigi esindaja ümberasustamisoperatsiooni. Tõenäoliselt olid põhjuseks juba varasemad terviseprobleemid. 2016. aastal suri aga emane Sumatra ninasarvik pärast ümberpaigutamist vigastuste tõttu, mille ta oli saanud salaküttide püünisest.
Nüüd tahetakse looma püüda võimalikult sujuvalt ja valutult. Kui Pari on kinni püütud, viiakse ta lennukiga spetsiaalsesse keskusesse jälgimisele, enne kui temalt munarakud kogutakse.
„Sumatra ninasarvikud on Borneo ninasarvikutest suuremad. Seetõttu on tõenäoline, et loomulik paaritumine või käsitsi paaritamine ei toimiks korralikult,” selgitas Wibawanto. „Võtame Borneo ninasarvikult munarakud, kogume need ning viljastame need väljaspool emakat Sumatra ninasarviku spermaga.”
Kui viljastamine õnnestub, kasutatakse tõenäoliselt asendusema, et tagada turvalisem tiinus, lisas ta.
Looduskaitseamet kaalub ka kloonimisprogrammi, mille jaoks kogutakse naha- ja igemekoe proove.
Liigid on väljasuremise äärel
Rahvusvahelise Ninasarvikute Fondi andmetel elab looduses vähem kui 50 Jaava ninasarvikut ja vähem kui 50 Sumatra ninasarvikut. Kõik nad elavad Indoneesias.
Borneo ninasarvikud on, nagu öeldud, järel teadaolevalt kaks. See ninasarvik peab iga päev sööma umbes 50 kilogrammi lehti, vilju ja puukoort. Ta ei ole toidu suhtes valiv ning sööb peaaegu kõiki metsataimi. Liik vajab eluks nii metsi kui ka jõgesid, kuna palaval pärastlõunal veedab see ninasarvik kaks-kolm tundi mudaloigus lesides. Muda kaitseb looma putukate eest.
Teiste ninasarvikutega suhtlemiseks suudavad Borneo ninasarvikud koguni laulda. Nende häälitsused meenutavad väga küürvaala laulu. Samuti oskavad nad vilistada, mida on kuulda väga pikkade vahemaade taha.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele