Loomade navigeerimine: kuidas nad tee leiavad?
Ühed navigeerivad Päikese järgi, teised jätavad meelde käbisid ja kolmandatel on kaasasündinud sammulugeja. Loomariigis on hea suunataju elutähtis. Sipelgaid jalapikendustega varustades ja linde planetaariumisse lukustades on teadlased aimu saanud, kuidas nad orienteeruvad. Avastatud on ka üks ununenud meel inimajust.
Seotud lood
Meriherilane torkab läbi ohvri vererakud ja musta mamba mürk põhjustab saaklooma südame seiskumise. Mürk on siiski palju enamat kui üksnes tapavahend. Teadlased on DNA-analüüside ja keemiliste katsetega selgitanud välja mürgi päritolu. Muu hulgas teame nüüd, et tapmiseks tekkinud mürginäärmed on Maa elurikkust tegelikult hoopis suurendanud.
Kõik imetajad peavad magama. Und vajavad linnud ja kaladki. Omal moel lasevad silma looja ka putukad ja ussid ning isegi ajuta meduusid tarduvad puhkeolekusse. Teadlased uurivad ka kõige primitiivsemaid loomi, et leida vastus küsimusele, miks me veedame kolmandiku oma elust teadvuseta olekus. Kuidas uni tekkis ja kas kõigil olendeil on vaja magada?
Hobune püüab tekkinud probleemidest inimesele mõista anda ka oma pilgu abil.
Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele