Vulkaanipurse aitas Mustal surmal Euroopas levida

Vulkaanipurskega kaasnenud kliima jahenemine viis ikaldusteni, mis sundisid tänase Itaalia aladel asunud väikeriike Musta mere piirkonnast vilja sisse vedama. Selle kaubaga võisidki Euroopasse jõuda katkubakterit Yersinia pestis kandvad kirbud. Uuring seob omavahel puurõngaste uuringud, igijääst pärit puursüdamikud ja ajaloolised kirjalikud allikad, et ümber mõtestada, kuidas pandeemia alguse sai. Vastav uuring avaldati vana aasta sees teadusajakirjas Communications Earth & Environment.

Kuigi Musta surma mõju on hästi dokumenteeritud, on pandeemia alguse täpsed ajendajad ja kulg siiani olnud ebaselged. Nende küsimuste uurimiseks hindasid Martin Bauch ja Ulf Büntgen uuesti ümber varasemaid uuringuid, mis käsitlesid puude aastarõngaste kasvu kaheksas Euroopa piirkonnas, Antarktika ja Gröönimaa jääpuursüdamikest leitud vulkaanilise väävli uuringuid ning neljateistkümnenda sajandi kirjalikke allikaid. Koos viitavad need andmed märkimisväärsele vulkaanipurskele, mis toimus kusagil troopikas umbes aastal 1345. Purske tagajärjel suurenes atmosfääris väävliühendite ja tuha hulk, mille tulemusena ei jõudnud piisavalt päikesekiirgust maapinnale ja olud Lõuna-Euroopas ja Vahemere piirkonnas muutusid märksa külmemaks ja niiskemaks.

Ajaloolised kirjeldused räägivad ulatuslikest ikaldustest ja näljahädadest Hispaanias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja- ja Kesk-Itaalias, Egiptuses ning Vahemere idarannikul. Need raskused sundisid Itaalia mereriike, nagu Veneetsia ja Genova, pidama läbirääkimisi relvarahu sõlmimiseks konfliktis Kuldhordi mongolitega, et kindlustada viljasaadetised Musta mere piirkonnast umbes aastal 1347.

Veneetsia allikad väidavad, et sisseveetud vili aitas ära hoida massilise näljasurma. Kuid viljalaevade saabumise ajastus ja esimesed katkupuhangud linnades, kuhu saadetised jõudsid, viitavad ka teisele võimalusele. Yersinia pestis’t kandvad kirbud võisid vabalt reisida koos viljaga. Kui vilja viidi edasi teistesse linnadesse, nt Padovasse, võisid kirbud aidata Musta surma levikut üle Euroopa veelgi kiirendada.

Autorid järeldavad, et kliimamuutuse, näljahäda ja viljatranspordi koosmõju pakub usutava seletuse sellele, kuidas Must surm Euroopas algas ja hoo sisse sai.