Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Radioaktiivne imeaine annab energiat tuhandeiks aastaiks
2030. aastail tagavad tooriumil töötavad sulasoolareaktorid peaaegu lollikindla energiatootmise. Lisaks äärmisele tõhususele tekib uutes tuumajaamades ka minimaalses koguses radioaktiivseid jäätmeid.
Euroopa elektrivajaduse saab hõlpsasti katta tooriumiga – see muudab loodust saastava põlevkivi kasutamise mõttetuks.
Foto: Shutterstock
Tuumareaktori sisemuses tõusevad nii temperatuur kui ka rõhk. Olukord näib olevat kriitiline. Miks aga ei kosta tuumajaama kontrollruumis alarmide üürgamist ning miks ei sütti punased häiretuled? Operaatorid peaksid ju otsekohe sekkuma, et reaktoris toimuv ahelreaktsioon katkestada ning plahvatus ära hoida. Kontrollruumis jätkub aga ikka unine vaikelu, operaatorid ei kergita kulmugi. Käes on 2030. aastad ning tuumareaktorid pole enam niisugused ohtlikud ja kapriissed süsteemid nagu vanasti.
Supervulkaan Paektusan võib pool Aasiat tuhaga katta. Põhja-Korea tuumakatsetused ähvardavad vulkaani uinakust äratada. Kahele briti geoloogile anti erakorraline luba uurida Paektusani lähemalt. Nüüd on britid mures.
Võistlejad seisavad vastamisi: lihtsale, kuid ebapraktilisele tokamakreaktorile esitab väljakutse tõhus, kuid keeruline ja järeleproovimata stellaraatorreaktor. Üks neist kahest peab inimkonnale kinkima peaaegu ammendamatu energia.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?