Leitud on 270 miljonit aastat tagasi elanud looma luude kivistised. See elajas on olnud kauges suguluses tänapäeva imetajatega.

- Foto: Henry Sutherland Sharpe
Meie, imetajad, pärineme otsapidi põnevast loomade rühmast terapsiididest (Therapsida), kes eksisteerisid Maal juba ammu enne dinosauruste ajastu algust.
Nüüd heidab imetajate metsikule arenguloole uut valgust koeralaadse mõõkhambulise looma kivististe leid. Loom kuulub väljasurnud terapsiidide perekonda gorgonopsiidid (Gorgonopsia). Nad elasid permiajastul vahemikus 270–250 miljonit aastat tagasi.
Leid on tähtis, sest annab uusi teadmisi imetajate varasest arengust. Kui varem oli gorgonopsiide teada üksnes Venemaalt ja Lõuna-Aafrikast, siis nüüd avastati selle looma kivistised Mallorcalt (toona oli see osa supermandrist Pangaeast), mis annab kinnitust, et loom elas ka mujal maailmas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mallorcalt leidsid Chicago loodusloo välimuuseumi teadlased luude, sh kolju ja lülisamba osade ning enam-vähem terve reieluu kivistised. Nende põhjal õnnestus teadlastel rekonstrueerida tolle umbes meetripikkuse elaja väljanägemine.
„Kui sa seda looma tänaval kõndimas näeksid, meenutaks ta keskmist kasvu koera, aga oleks mõõkhambuline, karvutu ja väliste kõrvadeta,“ ütles pressiteates teadustöö kaasautor, välimuuseumi paleomammaloogia kuraator Ken Angielczyk.
Teadlaste sõnul oli loom lihasööja ja üks esimesi, kel kujunesid välja mõõkhambad, nii et ta oli ilmselt toiduahelas kõrgel kohal.
See praegu veel nimetuseta loom ei olnud imetajate otsene eellane, vaid kuulus klassi, mille liikidest arenesid hiljem imetajad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!