Hiidannus “maagilisi seeni” avaldas sügava dementsusega patsiendile hämmastavat mõju
Dementsus ehk nõdrameelsus on progresseeruv haigus, mida ükski teadaolev ravim ei suuda täielikult peatada ega tagasi pöörata, ja seda hoolimata aastakümnete pikkusest uurimistööst. Nüüd paistab olevat võimalik, et üks ajalooliselt kehvapoolse mainega psühhedeelikum võib saada uueks suunaks Alzheimeri tõve, mis on dementsuse põhivorm, sümptomite leevendamisel.
Loe AI kokkuvõtet
Brasiilia teadlaste juhtumiraporti järgi paranes sügava Alzheimeri tõvega üle 80aastase patsiendi seisund ajutiselt pärast väga suurt psilotsübiini annust: ta hakkas rohkem rääkima, taastas põiekontrolli ning suutis taas kõndida ja riietuda. Uuringu juht Marcos Lago rõhutas, et see ei tähenda haiguse tagasipöördumist, vaid võib viidata ajutiselt taasaktiveeruvatele ajufunktsioonidele. Tegu on üksikjuhtumiga ning ohutu ja tõhusa annuse selgitamiseks on vaja kontrollitud uuringuid.
Neuroteadlased üle maailma uurivad, kas psilotsübiin, nn maagilistes seentes leiduv psühhoaktiivne (psühhedeelne) aine, võib aidata kaitsta vananevat aju. Hiljutine juhtum Brasiiliast viitab, et just nii võib see olla.
Uuringus kirjeldatakse, kuidas üle 80aastasel kaugele arenenud Alzheimeri tõvega patsiendil taastus pärast suure annuse psilotsübiini sisaldavate seente tarvitamist ajutiselt kontroll oma põie üle ning ta suutis üle pika aja rääkida jälle rohkem kui ainult üksikute sõnade kaupa.
Kuigi Brasiilia neuroteadlaste koostatud artikkel jätab paljud üksikasjad täpsustamata, viitab nende aruanne, et patsiendi kognitiivsed ja füüsilised võimed paranesid märgatavalt ning psilotsübiini positiivne mõju kestis nädalaid pärast annuste manustamist.
„Neid tulemusi ei tohiks tõlgendada Alzheimeri tõve tagasipööramisena,“ hoiatavad autorid, keda juhtis São Paulo Ülikooli neuroteadlane Marcos Lago. „Pigem tõstatavad need võimaluse, et kaugelearenenud neurodegeneratsiooni korral võivad inimesel varjatud funktsionaalsed võimed siiski säilida ning muutuda ajutiselt teatud tingimustes kättesaadavaks.“ Teisisõnu võib psilotsübiin aidata aktiveerida dementsusest mõjutatud ajupiirkondi ja seeläbi ajutiselt sümptomeid leevendada, kuigi see hüpotees on praegu veel spekulatiivne.
Eksperimentaalne psilotsübiiniravi viidi Brasiilias läbi kliinilise järelevalve all ning patsiendi seaduslik eestkostja andis selleks kirjaliku nõusoleku.
Ülisuur annus
Eakat dementset naist raviti esmalt erakordselt suure annusega: talle anti lausa 5 grammi psilotsübiini sisaldavaid seeni. See põhjustas esiteks pikaajalise, sügavat und meenutava seisundi.
Enne ravi suutis patsient rääkida vaid üksikute sõnade kaupa, alustas harva ise suhtlust ning vajas igapäevastes põhitoimingutes abi. Umbes 19 tundi pärast seenete manustamist hakkas naine äkitselt iseendaga rääkima. Ta jätkas seda mitu tundi.
Järgnevate päevade jooksul suutis ta väidetavalt taas kontrollida põit, ise riietuda ja kõndida ning osaleda vestlustes, hoides silmsidet ja naeratades teistele vastu.
Kuna patsiendi reaktsioon psilotsübiinile oli paljulubav ja mõju püsis, manustati talle kuu aega hiljem teine annus seeni, seekord kolm grammi. Ka see toimus hoolika meditsiinilise järelevalve all.
Teise seansi ajal patsient ei uinunud, vaid jäi kogu kogemuse vältel verbaalselt aktiivseks. Ta kirjeldas emotsionaalseid stseene, näiteks surfamist koos pojaga.
Hetkel kuum
„Näoilmed, emotsioonide mõistmine ja nendele reageerimine, spontaanne huumor ja kõnnaku sujuvus näisid olevat märgatavalt paranenud,“ seisab uuringus. Teise seansi ajal ütles naine spontaanselt: „Siia on meeldiv tulla.“
Brasiilia teadlased ei jälginud siiski patsiendi une seisundit ega ajutegevust kogemuse ajal ning ei kasutanud standardiseeritud kognitiivseid hindamisskaalasid tema seisundi mõõtmiseks.
„Käesolevat raportit tuleks käsitleda eelkõige üksikasjaliku vaatluskirjeldusena, mille eesmärk on luua hüpoteese tulevasteks kontrollitud uuringuteks,“ kirjutavad autorid „Süstemaatilised uuringud on vajalikud.“
Juba praegu uurivad teadlased mujal maailmas, kuidas psilotsübiin võiks aidata eakaid inimesi, kes kannatavad kognitiivsete häirete või vaimse tervise probleemide all. Hiljutine uuring, milles osales üle 3000 USA täiskasvanu vanuses 42 kuni 92 aastat, leidis, et viimase aasta jooksul hallutsinogeene kasutanud inimestel esines vähem depressiivseid sümptomeid. Samuti täheldati neil mõningaid soodsaid muutusi ajufunktsioonides.
Esialgsed kliinilised uuringud on näidanud, et juba üks 25 mg psilotsübiini annus võib põhjustada ajust pikaajalisi muutusi. See on siiski märksa väiksem kogus kui see, mis Brasiilia patsiendile anti. Kogust, mille tema sai, peetakse sageli elumuutvateks, kuid need ei ole riskivabad.
Ohutu annus on vaja välja selgitada
„Valitud seeneannus oli suhteliselt kõrge võrreldes tänapäevastes kliinilistes uuringutes tavaliselt kasutatavate annustega ning see põhines varasematel kogemuslikel tähelepanekutel psühhedeelse seisundi sügavuse ja kestuse kohta,“ selgitavad autorid.
Tulevased kliinilised uuringud peavad välja selgitama, kas psilotsübiin suudab tõepoolest aju positiivselt ümber kujundada ning milline annus on kõige ohutum ja tõhusam.
Üks pilootuuring kognitiivse languse teemal on juba käimas. Selles hinnatakse, kas kontrollitud keskkonnas manustatud psilotsübiin võib vähendada depressiooni ja parandada kerge kognitiivse häire või varajase Alzheimeri tõvega inimeste elukvaliteeti.
Uuring avaldati ajakirjas Frontiers in Neuroscience.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele