Tehisaru disainitud universaalvaktsiin läbis edukalt esimesed inimkatsed

See on esimene kord, kui inimestel on testitud vaktsiini, mille toimekomponent on loodud täielikult arvutisimulatsioonide abil.

Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Journal of Infection.

Professor Jonathan Heeney Cambridge'i ülikooli veterinaarmeditsiini osakonna viiruste zoonooside laborist, kes oli uurimistöö teadusjuht, ütles ülikooli pressiteates: „Oleme ületanud traditsiooniliste vaktsiinide probleemi, milleks on nende piiratud kaitsevõime. See tähendab, et saame pääseda pidevast tsüklist, kus peame jahtima inimeste seas levivaid viirusvariante ja peame pidevalt uuendama vaktsiine, et proovida haigusele järele jõuda – nagu koer, kes ajab oma saba taga.“

Antigeen on vaktsiini toimeaine. Sellele reageerib organismi immuunsüsteem, mis hakkab genereerima kaitsvat immuunvastust ja treenib niiviisi organismi välja tõrjuma tulevasi nakkusi. Teisisõnu on antigeen vaktsiinis justkui immuunsüsteemile mõeldud spikker, tänu millele oskab immuunsüsteem siis, kui organismi tegelik viirus ründab, selle kiiresti ära tunda ja kahjutuks teha.

Praegused vaktsiinid, nagu hooajaline gripivaktsiin ja olemasolevad COVID-19 vaktsiinid, kasutavad antigeene konkreetsetest viirustüvedest või -variantidest, mis on juba inimestel tuvastatud. Kuna viirused muteeruvad pidevalt, on traditsiooniliste vaktsiinide kaitsevõime selleks ajaks, kui need on toodetud ja inimesteni jõudnud, piiratud ning neid tuleb igal aastal uuendada, et muutustega sammu pidada.

Universaalse koroonaviiruse vaktsiini antigeeni loomiseks kasutasid teadlased Sarbecoviruste rühma viiruste geeniandmeid. Masinõppe abil disainiti seejärel superantigeen, mis sisaldab niisuguseid omadusi, mis on ühised kogu sellele viiruste rühmale, sealhulgas isegi neile, mis pole veel üldse esile kerkinud.

Enne, kui vaktsiin võiks jõuda avalikku kasutusse, on seda tarvis veel edasi arendada ja korraldada ka suurem II faasi uuring, mille käigus hinnatakse vaktsiini võimet kutsuda esile immuunvastust laiemas ja mitmekesisemas valimis ehk suurema hulga erinevate inimeste seas.

Professor Saul Faust Southamptoni ülikoolist, uuringu juhtivteadlane, ütles, et uus universaalsete vaktsiinide klass on tulevikukindel. „Need ei kaitse mitte ainult paljude variantide vastu samaaegselt, vaid potentsiaalselt ka seotud viiruste vastu, mis pole veel esile kerkinud ega inimestele üle kandunud,“ lisas ta.

Koroonaviirused nagu SARS-CoV-2 ja Sarbecoviruste alamperekonna muud viirused kujutavad jätkuvalt ohtu rahvatervisele. Lai valik neid ja teisi viirusi levib jätkuvalt loomadel ja need viirused võivad potentsiaalselt ükskõik millal inimestele üle kanduda, kuid pole võimalik ennustada, milline neist seda võiks teha või millal täpselt.