Selline võis välja näha varaseim teadaolev meie liigi esindaja
Marokost leitud kivististe põhjal on äsja digitaalselt taastatud umbes 315 000 aastat tagasi elanud inimese nägu. Pilt annab aimu, millised võisid välja näha meie liigi ehk Homo Sapiensi ühed kõige varasemad teadaolevad esindajad. Marokost Jebel Irhoudist leitud luukivistised on praeguse hetkega vanimad teadaolevad fossiilid, mis kuuluvad kindlalt meie liigi esindajale.
Ehkki taastatud nägu iseloomustavad jõulised näojooned ja etteulatuv lõualuu, ei mõjuks see ka tänapäeval täiesti võõrapärasena, leiab pildi autor. „Jebel Irhoudi inimene võiks rahvahulgas isegi märkamatuks jääda, kuid lähemal vaatlusel ilmneksid siiski mõned tunnused, mis teda teistest eristavad. Kõige silmatorkavamad neist on jõulised näojooned ja etteulatuv lõualuu,“ ütles kujutise loonud 3D-disainer Cícero Moraes väljaandele ScienceAlert.
Kivistised leidis Jebel Irhoudis maavarasid kaevandanud tööline 1960. aastatel. Esialgu arvasid teadlased, et need kuulusid umbes 40 000 aastat tagasi elanud Aafrika neandertallasele. Hilisematel väljakaevamistel leiti veel inimjäänuseid ja kivitööriistu, ja kui leide põhjalikumalt uuriti, muutus teadlaste arusaam kivististe olemusest.
2017. aastal määrati kivistised juba meie enda liigi ehk Homo sapiens'i varajaste esindajate jäänusteks. Dateeringute järgi oli fossiile sisaldav kiht ligikaudu 315 000 aastat vana, eksimisruumiks hinnati umbes 34 000 aastat. See ajastus nihutas meie liigi ajaloo alguse varem arvatust koguni 100 000 aasta võrra kaugemasse minevikku.
Kolju koostati mitme inimese säilmete põhjal
Nüüd on Jebel Irhoudi fossiile kasutatud vanima teadaoleva nüüdisinimese näo digitaalseks taastamiseks. Teadlaste käsutuses ei olnud siiski ühtki terviklikku koljut. Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlased olid ühendanud eri fossiilide andmed, et luua üks võimalikult terviklik digitaalne koljumudel. See koostati niisiis mitme erineva pealuu põhjal. Kui suurem osa kolju ajukoljuosast ja näo ülaosast pärines esimesest leiust, mida tuntakse nime all Irhoud 1, siis puuduvad osad, sealhulgas alalõug ja hambad, võeti samast leiukihist välja kaevatud teiste inimeste jäänuste seast. Seetõttu ei saa nüüd valminud nägu pidada ühe konkreetse inimese täpseks portreeks.
Moraese hinnangul sobivad eri fossiilide osad siiski veenvalt kokku. „Alalõug ja hambad, mis kuuluvad teisele inimesele, klapivad koljuga märkimisväärselt hästi,“ ütles Moraes. „Seetõttu on väga tõenäoline, et isegi kui algse kolju juurde kuulunud alalõug leitaks, ei erineks kolju üldkuju kuigivõrd praegusest rekonstruktsioonist.“
Moraes ja tema töörühm võttis aluseks 2017. aasta uuringuga koos avaldatud pildid ja videod eri fossiilide põhjal kokku pandud koljust. Teadlased eraldasid videotest üksikkaadrid ning kasutasid eri vaatenurkadest tehtud kattuvaid kujutisi kolmemõõtmelise koljumudeli loomiseks.
Seejärel tuli hinnata, milline võis olla luid katnud nägu. Selleks kasutasid teadlased ühe tänapäeva täiskasvanud inimese kompuutertomograafiauuringu andmeid, millel olid näha nii kolju kui ka sellel olevad pehmed koed. Arvutis muudeti tänapäeva inimese kolju kuju nii, et see vastaks muistse kolju mudelile. Sedasi muutus muutus ka näokudede vorm, andes lähtepunkti näo taastamiseks.
Nägu oli sarnane, ajukolju veel mitte
Fossiilide varasemad uuringud on näidanud, et Jebel Irhoudi inimestel oli juba tänapäevase inimese omaga üsna sarnane nägu, kuid nende ajukolju kuju oli veel arhailine. See viitab võimalusele, et tänapäeva inimese erinevad anatoomilised tunnused kujunesid välja eri aegadel.
Vastav uuring ilmus teadusajakirjas Heritage. 2
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele