Ootamatu leid vihmametsast kirjutab inimkonna ajalukku uue peatüki

Praeguse avastuse taustalugu ulatub aastakümnete taga. 1980ndatel aastatel aitas professor Yodé Guédé Félix Houphouët-Boigny ülikoolist uurida Bété I nime all tuntud arheoloogilist leiupaika Elevandiluuranniku ja NSV Liidu toonase ühismissiooni raames. Kaevamistel avastati kihid, mis sisaldasid kiviaegseid tööriistu, mis olid mattunud sügavale maasse praeguse vihmametsa alla. Tollal ei suutnud teadlased täpselt määrata, kui vanad tööriistad on või milline nägi välja keskkond, kus tööriistu kasutanud muistsed inimesed elasid. See muutus nüüd, kui rahvusvaheline meeskond uuris leiupaika uuesti, kasutades kaasaegseid meetodeid, mis polnud nelikümmend aastat varem teadlastele kättesaadavad.

„Professor Guédé abiga leidsime üles algse väljakaevamiskoha ning suutsime seda uuesti uurida tipptasemel meetodite abil, mida kolmkümmend kuni nelikümmend aastat tagasi polnud olemas," ütles dr James Blinkhorn Liverpooli ülikoolist ja Max Plancki geoantropoloogia instituudi pressiteates.

Ajastus osutus kriitiliseks. Pärast uut kaevamist-uurimist on kaevandustegevus selle leiupaiga hävitanud, mistõttu on saadud andmed eriti väärtuslikud.

Leiu vanuse määramiseks kasutasid teadlased erinevaid dateerimismeetodeid, sealhulgas optiliselt stimuleeritud luminestsentsi ja elektronspinn-resonantsi. Mõlemad meetodid viitasid inimese kohalolekule umbes 150 000 aastat tagasi. Seejärel analüüsisid teadlased settes säilinud õietolmu, fütoliite (taimset päritolu väikseid ränidioksiidiosakesi) ning keemilisi jälgi. Tulemused näitasid, et ala oli inimeste kohaloleku ajal olnud tiheda metsaga kaetud. Proovid sisaldasid Lääne-Aafrika vihmametsaga seotud õietolmu ja taimevaha, samal ajal kui väga madal rohttaimede õietolmu sisaldus viitas sellele, et leiupaik asus 150 000 aastat tagasi paksus metsas.

Enne seda avastust pärines vanim kindel tõend Aafrika vihmametsades elanud inimeste kohta vaid umbes 18 000 aasta tagusest ajast. Eelmine maailmarekord vihmametsa asustamise kohta pärines Kagu-Aasiast ning ulatus umbes 70 000 aasta taha.

Avastus lisandub kasvavale hulgale tõenditele, mis on näidanud, et varajased inimesed olid arvatust palju osavamad ja suutsid edukalt ellu jääda paljudes erinevates elupaikades. See paindlikkus võis aidata Homo sapiens'il maailmas edukalt levida, samal ajal kui teised inimliigid kadusid.