Eesti teadlaste osalusel valminud uus uuring näitab, et osteoartroosi ravis võivad olla tõhusad praegu muu näidustuse puhul kasutatavad ravimid.

- Genoomika instituudi ortogenoomika teadur Ene Reimann puusaproteesiga.
- Foto: lota vana, tü genoomika instituut
Osteoartroos ehk liigesekulumus vaevab 2050. aastaks üle maailma hinnangute kohaselt kuni miljardit inimest. Haigus hõlmab peamiselt põlve- , puusa-, labakäe- ja selgrooliigeseid ning selle tekkes on olulised nii geneetilised kui ka keskkonna ja elustiiliga seotud tegurid (sh ülekaal, väike kehaline aktiivsus, ebatervislik toitumine). Osteoartroosihaigeid on palju ka Eestis, mistõttu on sellest tingitud toimetulekuraskused, töövõime vähenemine ja ravi ühiskonnale suureks koormaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
DNA on iga organismi täpne retsept – ning samas ei ole ka. Isegi geneetiliselt identsed kaksikud võivad inimestena olla väga erinevad ja põhjuseks on epigeneetilised protsessid. See tähendab, et toitumise, ravimite ja keskkonna mõjud võivad muuta osa geene passiivseks, ent teisi aktiveerida sedavõrd, et need piltlikult öeldes lausa särisevad.
Teadlased kaardistasid esimest korda inimese täieliku genoomi. See läbimurre võib aidata tulevikus jagu saada nii mõnestki eluohtlikust haigusest ja mõista esivanemate põlvnemist.
Punetavad põsed, higistamine ja muutlik meeleolu – üleminekuiga pannakse kohe tähele. Kuumahoogudest palju hullemad on aga selle pikemaajalised tagajärjed, mille hulka kuuluvad näiteks Alzheimeri tõbi ja trombid. Uus murranguline, ent lihtne operatsioon võib aidata vaevuste tekkimist kuni 20 aastat edasi lükata.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.