Neandertali naiste rasked rasedused võisid viia liigi kadumiseni
Me ei tea endiselt siiani täielikult, miks neandertallased umbes 40 000 aasta eest välja surid ja meie liik ehk Homo sapiens säilis. Siiski arvatakse, et madal viljakus mängis meie ammuse sugulasliigi hääbumises tähtsat rolli. Uus teooria ütleb, et suur osakaal emade surmaga lõppenud rasedustüsistusi võis olla üks liigi kadumise peamisi süüdlasi. Neandertallaste rasedused olid tänapäeva inimese omast raskemad.
Täpsemalt öeldes oletatakse, et neandertallaste rasedusi mõjutasid sellised haigused nagu preeklampsia ja eklampsia. Need kujutasid tõsist ohtu nii neandertali emadele kui imikutele, ühtlasi kogu liigile tervikuna.
Preeklampsia ehk rasedustoksikoos on rasedusaegne haigus, millega kaasneb vererõhu tõus ja neerude töö häirumine. See tekib platsenta ebaõige kinnitumise tõttu ning seda iseloomustab lootele suunduva verevoolu vähenemine, mis võib põhjustada loote kasvupeetust.
Eklampsia teine nimi on raseda kramptõbi. Haiguse käigus haaravad ema keha krambihood ja need tekivad peamiselt neil rasedatel või sünnitanud naistel, kellel on eelnevalt esinenud preeklampsia.
Tänapäeval arvatakse, et preeklampsia esineb 2–8 protsendil inimrasedustest ning eklampsia umbes ühel protsendil juhtudest. Kuigi kaasaegne meditsiin on nende tüsistustega seotud riske oluliselt vähendanud, põhjustavad need siiski igal aastal ligikaudu 70 000 ema surma ning umbes pool miljonit perinataalset surma. Huvitaval kombel on 4300 tänapäeval elavast imetajaliigist preeklampsiat või eklampsiat täheldatud vaid inimesel.
Uue teooria autorite sõnul sarnanesid neandertallaste platsenta kinnitumismehhanismid tänapäeva inimeste omadega, mis tähendab, et ka nemad võisid neid tüsistusi kogeda.
Evolutsioonilist kaitset polnud
Siiski ei mainita preeklampsiat antropoloogide poolt kunagi võimaliku selgitusena sellele, miks neandertallaste kogukondade viljakus madal oli - see on aga kinnitust leidnud fakt. Teemat edasi arendades selgitavad uue teooria autorid, et tänapäeva inimestel ei vallanda 75 protsenti loote kasvupeetuse juhtumitest ei preeklampsiat ega eklampsiat. See tähendab, et meie liigil võib olla välja arenenud välja teatud kaitsemehhanism, mis kaitseb emasid karmide tüsistuste eest juhul, kui platsenta ei kinnitu õigesti.
Ilma sellise evolutsioonilise kaitseta, mis meie liigil on tekkinud, aga mida neandertallastel ilmselt polnud, võis preeklampsia esinemissagedus neandertallastel ulatuda 10–20 protsendini ning 4–5 protsenti rasedustest võis lõppeda eklampsiaga. See omakorda võis viia selleni, et umbes neli protsenti esmasünnitajatest suri, mis ületaks märkimisväärselt sünnitusjärgse verejooksu ohu - see on praegu maailmas peamine emade surmapõhjus.
Uuringu autorite sõnul on täiesti võimalik, et neandertallastel selliseid bioloogilisi kaitsemehhanisme, nagu on tänapäeva inimestel, välja ei arenenud, kuna teatud neandertallaste geenid viitavad suuremale vastuvõtlikkusele preeklampsiale kui meil.
Näiteks võis neandertallaste geenivariant nimega H19 suurendada nende riski hüpertensiooni ehk kõrge vererõhu tekkeks, süvendades preeklampsia sümptomeid. Teised neandertallaste geenid, mis reguleerivad ema ja loote vahelist immuunvastastikmõju, võisid omakorda suurendada pindmise platsenta kinnitumise tõenäosust.
Geneetiline sobimatus
Hetkel kuum
Need ohud võisid suureneda just sel perioodil, kui neandertallased hakkasid paarituma tänapäeva inimestega, kuna teatud geenid, mis kontrollivad hapniku transporti punastes verelibledes, võisid põhjustada sobimatust neandertallastest emade ja hübriidloodete vahel, kes kandsid tänapäeva inimese geenivariante. Arvestades, et neandertallased kadusid peagi pärast ristumist meie liigiga, näib üha usutavam, et sellest geneetilisest sobimatusest tingitud rasedustüsistused võisid mängida rolli nende kadumises.
„Evolutsioonilise meditsiini vaatenurgast oleks olnud inimkonna ellujäämiseks hädavajalik sellise kaitsemehhanismi välja kujunemine, mille puhul enamik pindmise platsentatsiooniga rasedusi ei vallanda eluohtlikku ema sündroomi,” kirjutavad teadlased. Tõsiasi, et sellised kaitsemehhanismid näivad Homo sapiens’il olemas olevat, võib seega olla meie liigi edu üks võtmetegureid.
Neandertallastel seevastu võisid need kaitsed puududa, mis põhjustas suuremat emade ja vastsündinute suremust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa nende väljasuremisele. Lisaks ei eksisteerinud neil kaugetel aegadel põhimõtteliselt ka meditsiini kui sellist.
Uuring on avaldatud ajakirjas Journal of Reproductive Immunology.
Seotud lood
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele