Neandertali naiste rasked rasedused võisid viia liigi kadumiseni

Tänapäeval arvatakse, et preeklampsia esineb 2–8 protsendil inimrasedustest ning eklampsia umbes ühel protsendil juhtudest. Kuigi kaasaegne meditsiin on nende tüsistustega seotud riske oluliselt vähendanud, põhjustavad need siiski igal aastal ligikaudu 70 000 ema surma ning umbes pool miljonit perinataalset surma. Huvitaval kombel on 4300 tänapäeval elavast imetajaliigist preeklampsiat või eklampsiat täheldatud vaid inimesel.

Uue teooria autorite sõnul sarnanesid neandertallaste platsenta kinnitumismehhanismid tänapäeva inimeste omadega, mis tähendab, et ka nemad võisid neid tüsistusi kogeda.

Siiski ei mainita preeklampsiat antropoloogide poolt kunagi võimaliku selgitusena sellele, miks neandertallaste kogukondade viljakus madal oli - see on aga kinnitust leidnud fakt. Teemat edasi arendades selgitavad uue teooria autorid, et tänapäeva inimestel ei vallanda 75 protsenti loote kasvupeetuse juhtumitest ei preeklampsiat ega eklampsiat. See tähendab, et meie liigil võib olla välja arenenud välja teatud kaitsemehhanism, mis kaitseb emasid karmide tüsistuste eest juhul, kui platsenta ei kinnitu õigesti.

Ilma sellise evolutsioonilise kaitseta, mis meie liigil on tekkinud, aga mida neandertallastel ilmselt polnud, võis preeklampsia esinemissagedus neandertallastel ulatuda 10–20 protsendini ning 4–5 protsenti rasedustest võis lõppeda eklampsiaga. See omakorda võis viia selleni, et umbes neli protsenti esmasünnitajatest suri, mis ületaks märkimisväärselt sünnitusjärgse verejooksu ohu - see on praegu maailmas peamine emade surmapõhjus.

Uuringu autorite sõnul on täiesti võimalik, et neandertallastel selliseid bioloogilisi kaitsemehhanisme, nagu on tänapäeva inimestel, välja ei arenenud, kuna teatud neandertallaste geenid viitavad suuremale vastuvõtlikkusele preeklampsiale kui meil.

Näiteks võis neandertallaste geenivariant nimega H19 suurendada nende riski hüpertensiooni ehk kõrge vererõhu tekkeks, süvendades preeklampsia sümptomeid. Teised neandertallaste geenid, mis reguleerivad ema ja loote vahelist immuunvastastikmõju, võisid omakorda suurendada pindmise platsenta kinnitumise tõenäosust.