Hüppavad geenid näitavad teed lõpliku ravini

Teadlaste jaoks on pikka aega olnud mõistatus, kuidas mõned maoliigid on võimelised ülikaua - nädalaid või lausa kuid - söömata püsida. Veebruari algul anti teadusajakirjas Royal Society Open Biology teada, et asja võti seisneb selles, et maod on kaotanud geenid, mis kodeerivad greliini sünteesi. Greliin on võtmehormoon, mis reguleerib isu, seedimist ja rasvkoe talletamist. Ka kameeleonid ning mõned kõrbesisalike alamsugukonna Agaminae liigid on need geenid kaotanud.

USA ettevõte väidab, et on saanud hakkama võimatuga: esimest korda ajaloos on nad enda sõnul taasloonud kadunud loomaliigi. See saavutus on murranguline, ent samas sügavasti vastuoluline. Firma järgmine projekt – kui see peaks teoks saama – tõotab tulla veel sensatsioonilisem.

Inimene koosneb miljarditest rakkudest. Üks rakk sisaldab 46 kromosoomi. Iga kromosoom koosneb DNAks nimetatud pikkadest lämmastikaluste ahelatest. Igas rakus on ligikaudu kuus miljardit lämmastikalust. Need asetsevad teatud järjestuses, mida nimetatakse geenideks. Inimesel on 20 000 geeni. Varem kobasid teadlased geeniteraapiat tehes pimeduses, kuna viirusega ühendatud terved geenid sattusid DNA massi sisse suvaliselt. Nüüd on teadlased dresseerinud bakterid leidma suure hulga DNA seast üles kindlad geenid. See meetod võib pikemas perspektiivis välja juurida kõik pärilikud haigused.

Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.