UV-indeks püstitas Eesti kõigi aegade kõrgusrekordi
Suur suvi on käes ja sünoptikute prognoos lubab lähiajaks Eestisse kaunist ilma. Selle nädala kolmapäevast reedeni (15.07-17.07) jääb meie ilma kujundama kõrgrõhuala, mis hajutab pilvi ja laseb päikesel särada. Seega on UV-kiirguse indeks 5−6, neljapäeval ja reedel paiguti kuni 7.
Loe AI kokkuvõtet
Keskkonnaagentuur teatas, et Eestis mõõdeti 25. juunil 2026 Haapsalus kõigi aegade kõrgeim UV-indeks – 8,9. Ameti peaspetsialist Epp Andresson rõhutas, et ka õhuke pilvkate ei peata UV-kiirgust piisavalt ning päikesepõletuse oht püsib ka pilvise ilmaga. UV-indeksit tasub tema sõnul kontrollida nagu temperatuuri- või sademeteprognoosi. Eestis on UV-kiirgus tugevaim juunis ja juulis, eriti kella 11–15 vahel.
Keskkonnaagentuuri blogist kirjutab ameti peaspetsialist Epp Andresson, et kuigi näiteks kolmapäeval, 15.07, on taevas õhuke pilvekiht, siis see takistab vaid veidi UV-kiirguse jõudmist maapinnale. Ka pilvise ilmaga jõuab meile hajuskiirgus, mis samuti muudab naha pruuniks. Kõrge UV-indeksi puhul on ka pilvisema ilma korral pikalt väljas olles päikesepõletuse oht. Nädalavahetus ja uue nädala algus tulevad pilvisemad ja UV-indeksi väärtus langeb.
Nii nagu enne kodust lahkumist vaadatakse õhutemperatuuri või sademete prognoosi, võiks harjumuseks saada ka võimaliku UV-indeksi kontrollimine. See aitab valida sobivad kaitsemeetmed ning vähendada liigse UV-kiirguse kahjulikku mõju tervisele. UV-indeksi leiab Keskkonnaagentuuri ilmalehelt.
Väärib märkimist, et 25. juunil 2026 mõõdeti Haapsalus Eesti kõrgeim UV-indeks läbi aegade – 8,9. Kuigi selline väärtus on meie laiuskraadidel harv, näitab rekord, et ka Eestis võib ultraviolettkiirgus ulatuda ohtlikult kõrgele tasemele.
Mis on UV-indeks?
UV-indeks on Päikese ultraviolettkiirguse intensiivsust iseloomustav näitaja. Mida kõrgem on selle väärtus, seda intensiivsem on UV-kiirgus ning oht naha ja silmade kahjustumiseks ehk kahjulikud mõjud võivad kiiremini ilmneda. UV-indeksi suurust mõjutavad eelkõige Päikese kõrgus horisondil, atmosfääri osoonikihi paksus ja pilvisus (hulk, kõrgus, liik). Mõju avaldavad ka aluspinna peegeldus ning geograafiline asukoht. Seetõttu varieerub UV-indeks nii päeva kui aasta jooksul.
Kuidas UV-indeksit mõista?
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitavad kasutada UV-indeksit ühtse näitajana, mis aitab hinnata ultraviolettkiirguse võimalikku mõju inimese tervisele. UV-indeks on jaotatud riskitasemetesse, mille abil on võimalik hinnata UV-kiirgusest tulenevat terviseriski ja valida sobivad päikesekaitsemeetmed.
Hetkel kuum
Üldiselt soovitatakse päikesekaitset kasutada juba siis, kui UV-indeks on 3 või kõrgem. Mida kõrgem on UV-indeks, seda kiiremini võib kaitsmata nahk saada päikesepõletuse ning seda olulisem on kasutada sobivat päikesekaitset. Kõige tõhusam viis UV-kiirguse eest kaitsmiseks on piirata otsese Päikese käes viibimist keskpäevasel ajal, otsida võimalusel varju ning kanda nahka katvaid riideid, laia äärega mütsi ja UV-kaitsega päikeseprille. Pikemaajalisel õues viibimisel tuleks kasutada ka piisava kaitsefaktoriga päikesekaitsekreemi.
UV-indeks Eestis
UV-indeksi väärtused muutuvad Eesti laiuskraadidel aasta jooksul märgatavalt ning sõltuvad eelkõige Päikese kõrgusest horisondi kohal. Talvekuudel on ultraviolettkiirgus väga nõrk ja UV-indeks püsib enamasti alla 2. Kevadel suureneb UV-kiirguse intensiivsus võrreldes talvekuudega kiiresti. Märtsis võivad päevamaksimumid ulatuda juba väärtuseni 3. Aprillis jääb UV-indeks enamasti vahemikku 4−5 ning päikeselisematel päevadel võib ületada ka väärtuse 5.
Maikuus on UV-kiirgus sageli juba keskmisel kuni kõrgel tasemel – UV-indeks jääb enamasti vahemikku 4–6 ning kuu lõpu poole võib ulatuda 7-ni.
Kõige tugevam on UV-kiirgus juunis ja juulis, kui Päike tõuseb päeva jooksul kõige kõrgemale. Päikeselise ilmaga on maksimaalne UV-indeks siis enamasti üle 6 ning üksikutel päevadel ületab maksimum UV-indeks väärtuse 8, mis tähendab väga kõrget UV-kiirguse taset. Sel perioodil on kõrge UV-indeks Eesti seirejaamades tavapärane, kuid aastati võib nende päevade arv olla väga muutlik. Pilvisematel kuudel on neid päevi märksa vähem, samas kui päikeselisematel kuudel võib juunis ja juulis kõrge UV-indeks esineda enam kui 20 päeval kuus.
Alates augustist hakkab UV-indeks koos Päikese kõrguse vähenemisega järk-järgult langema ning kuu lõpu poole jäävad päeva maksimumid enamasti 5 ümbrusse. Septembris jäävad UV-indeksi väärtused vahemikku 2–4 ning oktoobriks on UV-kiirgus taas valdavalt madal.
Lisaks aastaajalisele muutlikkusele varieerub UV-indeks märkimisväärselt ka päeva jooksul. Päikeselise ilmaga suureneb see hommikul kiiresti, saavutab maksimumi keskpäeva paiku ning väheneb pärastlõunal ja õhtul. Eestis on UV-kiirgus kõige tugevam tavaliselt kella 11–15 vahel kohaliku suveaja järgi.
Vahelduva pilvisusega võib UV-kiirguse tase päeva jooksul kiiresti muutuda. Kui Päike paistab rünkpilvede lähedalt, võib UV-indeks pilvedelt hajunud ja peegeldunud kiirguse tõttu lühiajaliselt suureneda. Kui pilved Päikese ette liiguvad, väheneb UV-kiirgus aga märgatavalt. Seetõttu võivad vahelduva pilvisusega päevadel esineda küll lühiajalised kõrged UV-indeksi väärtused, kuid päeva jooksul saadav UV-doos jääb üldjuhul isegi väiksemaks kui selge taevaga.
Põhjalikumalt saab UV-indeksi ja Eesti olude kohta lugeda Keskkonnaagentuuri blogist.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele