Taimed hoiatavad naabreid putukarünnaku eest

Jaapani teadlased on geneetiliselt muundatud taimede abil saanud piiluda salapärasesse rohelisse maailma.

Karen Grubbe

© Shutterstock

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

17.02.24, 06:14

Taimed reageerivad puudutuse lõppemisele

Rohelised organismid on osutunud palju tundlikumaks, kui teadlased siiani arvasid.

01.07.22, 13:14

Kas taimedel on meeled?

Panin aknalauale õieka pärgväändiku. Kahe päevaga oli see leidnud ruloonööri ja keerutas selle ümber oma väänla. See pani mind mõtlema, kas taimedel on meeled.

01.06.22, 14:42

Munarakule lähenedes muutub seemnerakkude ujumisstiil

Teadlased loodavad, et see avastus võib aidata välja töötada paremat viljatusravi.

Universum

Me elame just kui üha kiiremini paisuva õhupalli pinnal. On täiesti võimalik, et universumi elukäik hakkab liikuma hoopis vastupidi.

Universum visiseb tühjaks

Supernoova näitab tähe südant

Supernoova näitab tähe südant

© Shutterstock

Uue detektori abil uuritakse universumi tumedat poolt

Kas tähtedevaheline komeet 3I/ATLAS võib olla hoopis tehisobjekt?

Kas võib tõesti tõsi olla, et rakett saab startida super-Maalt?

Kõik, mis kosmosesse saadetakse, peab olema ülipõhjalikult läbi katsetatud ning iga kruvi ja mutri kasutus täpselt põhjendatud. Pildil monteerib OPICu juhtivinsener Sten Salumets kaamera külge kaablit.

Tõraveres valminud kaamera varitseb puutumata komeeti

Laser tabab satelliiti Kuu lähedal

Laser tabab satelliiti Kuu lähedal

© Shutterstock

Uue detektori abil uuritakse universumi tumedat poolt

Kas tähtedevaheline komeet 3I/ATLAS võib olla hoopis tehisobjekt?

Kas võib tõesti tõsi olla, et rakett saab startida super-Maalt?

Tehnoloogia

Selline võiks tunneli sissepääs tulevikus välja näha.

Norras hakatakse ehitama maailma suurimat laevatunnelit

Lennuk Boom Overture on palju vaiksem kui varasemad ülehelikiirusega lennukid.

Uus reisilennuk lendab kaheksa tunniga ümber maailma

© Shutterstock

Ajaloo kiireim lennuk Blackbird vuhises titaantiibadel kiirusega 3500 km/h

© Shutterstock

Vetikavabrikud võivad toota kõike

Rohkem tehnoloogiast

Maaväline elu

Titani põhjapooluse piirkonna järv kunstniku kujutluses © NASA/JPL-Caltech.

Saturni kuul võib eluvorme leiduda vaid imeväikses koguses

Intelligentsed olevused ümbritsevad oma tähe kindlasti päikesepaneelidega. Ja neid suudame me avastada.

Kuskil peavad nad olema: maaväliste tsivilisatsioonide otsingud

© N. Risinger / M. Kornmesser/ESO

Kas eksoplaneeti on võimalik pildistada?

Esimene sõnum maaväliselt tsivilisatsioonilt võib olla hukueelne appikarje

Need eksoplaneedid võivad olla Maast paremad paigad

Selle pildi tegi Perseverance endast 2024. aasta suvel ja see on kokku pandud 62 erinevast fotost. Kivi nimega Chenaya Falls on pildi keskel kulgurist vasakul.

NASA avastas seni tugevaima tõendi elu kohta Marsil

© Shutterstock

7 asja, mida igaüks võiks teada elu võimalikkuse kohta kaugetes planeedisüsteemides

© N. Risinger / M. Kornmesser/ESO

Kas eksoplaneeti on võimalik pildistada?

Esimene sõnum maaväliselt tsivilisatsioonilt võib olla hukueelne appikarje

Need eksoplaneedid võivad olla Maast paremad paigad

Ajalugu

Gladiaatori ja lõvi vastasseis tehisintellekti kujutluses.

Rooma-aegse gladiaatori skeletilt avastati lõvi hammustusjäljed

“Napoleoni taganemine Venemaalt” Adolf Northeni maalil aastast 1851.

DNA-uuringust selgus Venemaalt taganenud Napoleoni vägede tegelik hukutaja

© Shutterstock

Kiviaja nätsust leitud DNA abil taastati seda närinud tüdruku välimus ja päritolu

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: võrdle oma teadmisi 7 klassi õpilastega!

© AKG / Scanpix & New York Public Library / Scanpix & Ägyptisches Museum / Universität Bonn

Millal hakkasid inimesed ennast meikima?

© Shutterstock

Teadlased taastasid sõrmejupist leitud DNA abil Denissi inimese näo

© Shutterstock

Massimõrvari jälgedes: teadlased otsivad 15. sajandi suurkatastroofi põhjustanud vulkaani

© Sibirian Times

Igikeltsas seiskub aeg: uurime sellest leitud loomi

Rohkem ajaloost

Loomariik

Muna on looduse geniaalne pakend

Muna on looduse geniaalne pakend

Seemnerakke on mitmesuguseid. Need võivad tahkuda korgiks, tappa või olla omanikust pikemad.

Saame tuttavaks: paljunemise eliitsõdurid seemnerakud

Siin ta on: see on meie esiisa

Siin ta on: see on meie esiisa

1903. aastal Botswanas kinni püütud Niiluse krokodill Henry sai 16. detsembril 2025 125 aasta vanuseks.

Kui vanaks võib elada krokodill?

Karu paneb oma keha puhkerežiimile ja ärkab reipana pärast mitu kuud kestnud taliuinakut.

Karu õpetab inimest kaua magama

Mõnel roomajaliigil on praegugi kolmas silm ehk kiirusilm. Pildil on see näha väikese laigukesena sisaliku pealael. See silm kujutisi ei erista, küll aga pimedust valgusest.

Inimeste silmad pärinevad ürgselt kükloobilt

Kliima soojenemise tuules jõudsid Islandile esimesed sääsed

Kliima soojenemise tuules jõudsid Islandile esimesed sääsed

Nii-öelda söödapall tekib, kui kalad, linnud ja imetajad ründavad hiiglasliku söömaorgia käigus kalaparve igast küljest.

Loomariigi leidlikud kütid

Rohkem loomadest

Taimed

© Alfred-Wegener-Institut/V. Schumacher (https://www.awi.de/en/about-us/service/press/single-view/erster-bernsteinfund-auf-antarktischem-kontinent.html)

Antarktikast esmakordselt leitud merevaik kõneleb lõunamandri kadunud metsadest

© Shutterstock

Mis juhtuks, kui kaoksid kõik puud?

© Viktor Salmre / Eesti Rahva Muuseum

Must pässik ravib ka lepal kasvavana

© Shutterstock

Toataimede õhupuhastusvõime on üle hinnatud

Veel taimedest

Lugejad küsivad

10–16 nädala vanusel lootel kujuneb juuksepööriste alus.

Miks mõnel inimesel on juustes pöörised?

Kepleri täht on viimane Linnuteel registreeritud supernoova.

Kas mõni supernoova võib Maa hävitada?

Coriolisi jõud on põhjustatud Maa pöörlemisest ja selle mõju avaldub eri laiustel erineval määral. Maapinna joonkiirus on eri laiuskraadidel erinev, näiteks ekvaatoril on see umbes 1600 km/h. Coriolisi efekt on väike ning pääseb mõjule alles väga suurtes süsteemides ja pika aja jooksul, näiteks mõjutab see tuuli ja hoovuseid. Coriolisi jõudu võib pidada üheks põhjuseks, miks Eestis valitsevad läänetuuled.

Kas tsüklonid pöörlevad alati kindlas suunas?

Miks sülgavad vulkaanid tuhka?

Kas on tõesti tõsi, et astronaudid plahvatavad, kui nende skafander katki läheb?

Kas supist saab uriin?

Kas supist saab uriin?

Kõrguse suurenemisel langeb õhurõhk. Õhk hõreneb – selle molekulidevaheline kaugus suureneb – ja jahtub.

Miks on õhk kõrgemates õhukihtides külmem?

Coriolisi jõud on põhjustatud Maa pöörlemisest ja selle mõju avaldub eri laiustel erineval määral. Maapinna joonkiirus on eri laiuskraadidel erinev, näiteks ekvaatoril on see umbes 1600 km/h. Coriolisi efekt on väike ning pääseb mõjule alles väga suurtes süsteemides ja pika aja jooksul, näiteks mõjutab see tuuli ja hoovuseid. Coriolisi jõudu võib pidada üheks põhjuseks, miks Eestis valitsevad läänetuuled.

Kas tsüklonid pöörlevad alati kindlas suunas?

Miks sülgavad vulkaanid tuhka?

Kas on tõesti tõsi, et astronaudid plahvatavad, kui nende skafander katki läheb?

Füüsika

© Shutterstock & Ken Ikeda Madsen

Saa tuttavaks osakestepere uute liikmetega: need on multikvargid!

Ühe füüsikateooria järgi, mida kutsutakse braaniteooriaks, suudab dimensioonide vahel liikuda vaid gravitatsioon. Valgus püsib aga oma maailmas ehk braanis ja seetõttu ei näe me neljandat ruumilist mõõdet või teisi kolmemõõtmelisi maailmu meie ümber.

Kas neljas mõõde on olemas?

Vesiliiv ei ole kaugeltki nii levinud ega surmav, kui seda kujutatakse filmides.

Kas vesiliiv imeb tõesti inimesed endasse?

© Shutterstock

Füüsikud kaevuvad aatomisse: loe lugu aine väikseimatest osakestest

Rohkem füüsikat

Sinu keha

Louis Pasteur sündis vaese parkali pojana. Tänapäeval peetakse teda ajaloo üheks tähtsaimaks teadlaseks.

Louis Pasteur avas ukse tundmatusse mikromaailma

(Peaaegu) igaüks elagu vähemalt 70aastaseks

(Peaaegu) igaüks elagu vähemalt 70aastaseks

Masaid hüppavad kätega hoogu andmata.

Kas masaid hüppavad teistest kõrgemale?

Sa mõtled sooltega

Sa mõtled sooltega

Kohv võib parandada soolte tervist

Kohv võib parandada soolte tervist

Õige toit aitab elada kõrge vanuseni

Õige toit aitab elada kõrge vanuseni

© Shutterstock

Miks on iseennast raske kõdistada?

69% inimestest lükkab ärkamist edasi. See võib olla eriti noortele kasulik viis, kuidas üles tõusta.

Kas hommikune äratuse edasilükkamine on ebatervislik?

Rohkem sinu kehast

Miks inimesed unes kõnnivad?

Miks inimesed unes kõnnivad?

© Shutterstock

Nägu on su vägevaim relv

Sinu aju saboteerib iga su katset paremaks inimeseks saada

Me oleme sündinud sõltlased

Mida unenäod tähendavad?

Neid lihtsaid nippe kasutades õpid uue keele kiiresti selgeks

© Shutterstock

Kui palju infot mahub ajju?

© Shutterstock. Illustratsioon pole uudisega seotud.

Hiinlaste uuel robotil on laboris kasvatatud miniaju

Sinu aju saboteerib iga su katset paremaks inimeseks saada

Me oleme sündinud sõltlased

Mida unenäod tähendavad?

Neid lihtsaid nippe kasutades õpid uue keele kiiresti selgeks

Suured teadlased

© Shutterstock

Kas Pythagoras laenas kuulsa teoreemi Aasiast?

Kaks konnasüdant, mis on asetatud soolalahusega täidetud kaussidesse. Nii näeb välja katse, mida Saksa teadlane Otto Loewi 1921. aastal unes nägi. Ta korraldas katse ja tõestas, et närvirakkude andmeedastus toimub keemilisel teel.

Loewi suur avastus sündis magades

© AKG-Images / Ritzau Scanpix

Noor keelegeenius lahendas hieroglüüfide müsteeriumi

Kõigest 26aastasena sõnastas Albert Einstein füüsikateooriad, mis said verstapostideks universumi mõistmisel.

Päikesevarjutus tegi Einsteinist superstaari

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

26aastaselt sai Niels Bohr töö eest metallide elektronteooria valdkonnas doktorikraadi.

Niels Bohr avas ukse aatomite sisemuse kaosesse

Oppenheimeril oli teadusmaailmas ulatuslik kontaktide võrgustik. Tuumapommi värbas ta arendama vahedaima mõistusega kolleegid.

Aatomipommi looja kaotas soosingu

Einsteinil aitas aja suhtelisuses veenduda üks tema kuulsatest mõtteeksperimentidest. (Kiiresti) liikuval rongil süüdatakse lamp. Kahel vaatlejal – üks neist viibib rongis ja teine väljaspool – tekib kohe erinev ettekujutus sellest, kui pika teekonna valguskiir on läbinud ja kui kaua aega selleks on kulunud. Kuid kuidas on see võimalik, et aeg võib sama teekonna läbimiseks olla nii pikk kui ka lühike? Ainus selgitus on see, et aeg kulgeb rongis aeglasemalt kui väljaspool rongi, järeldas Einstein. Seega on aeg suhteline ja sõltub vaatleja asukohast.

Einsteini jalutuskäik muutis kõik suhteliseks

Veel kuulsaid teadlasi

Tagasi Imeline Teadus esilehele

Mine

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud