Kulgur Curiosity avastas Marsilt trobikonna elu tekkega seotud molekule
NASA kulgur Curiosity teeb punasel planeedil teadustööd aastast 2012. Nüüd teatati, et kulguri instrumentide abil on iidsetest kivimitest avastatud terve hulk erinevaid orgaanilisi molekule, mida Marsilt varem teada polnud. Sealhulgas leiti selliseid aineid, mida teadlased peavad Maal eksisteeriva elu ehituskivideks.
Loe AI kokkuvõtet
NASA kulgur Curiosity avastas Marsil enneolematuid orgaanilisi molekule, sealhulgas eluks vajalikke komponente, mis toodi päevavalgele keemilise katse abil iidsetest kivimitest. Katset juhtis geoloogiaprofessor Amy Williams Florida ülikoolist. Kuigi leitud üle 20 molekuli erandlikkus on märkimisväärne, hoiatavad teadlased, et need molekulid ei pruugi olla otsesed tõendid kunagise elu kohta, kuna need võivad pärineda meteoriitidest või geoloogilistest protsessidest. Marsilt saadud andmed lubavad siiski tulevikus elu otsinguid jätkata, pidades silmas ka teisi kosmosemissioone, mis plaanivad sarnaseid analüüse teistelt planeetidelt.
Saadud tulemused pärinevad keemilisest katsest, mis viidi esmakordselt ajaloos läbi teisel taevakehal. Curiosity pardal olevate instrumentidega tehtud katse näitab, et Marsi pinnases võivad iidse elutegevuse tulemusel tekkinud orgaanilised molekulid edukalt ja kaua säilida.
Samas nendivad asjaga seotud teadlased, et kõnealune katse üksinda ei tähenda siiski, et selle käigus leitud orgaanilised ühendid on ise kindla peale kunagise elu jäänukid. Need võivad olla ka geoloogiliste protsesside tulemus või jõudnud Marsile meteoriitidega kaugelt kosmosest. Selleks, et saada kindel tõendus nende eluga seotuse kohta, tuleks kivimiproovid Marsilt Maale tuua, et neid teadlased mõnes tipplaboris uurida saaks. Siiski on üle 20 Marsilt varem tundmatu orgaanilise molekuli leid väga tähelepanuväärne.
Kõnealust uuringut juhtis geoloogiaprofessor Amy Williams Florida ülikoolist, kes on seotud nii Curiosity kui ka Perseverance’i (see töötab Marsil aastast 2021) kulgurimissioonidega. Curiosity põhiülesanne on olnud välja selgitada, kas muistsel Marsil võisid miljardeid aastaid tagasi olla eluks sobivad olud. Perseverance, mis maandus 2021. aastal, on saadetud otsima juba konkreetseid võimaliku elu jälgi.
„Arvame, et vaatleme orgaanilist ainet, mis on Marsil säilinud 3,5 miljardit aastat,“ ütles Williams. „On väga väärtuslik teadmine saada kinnitust selle kohta, et niivõrd muistne orgaaniline aine on säilinud, sest see aitab hinnata keskkonna elukõlblikkust. Kui tahame otsida elust jäänud tõendeid orgaanilise süsiniku kujul, siis uue katse tulemused näitavad, et see on võimalik.“
Nüüd leitud orgaaniliste ühendite hulgas leidis Curiosity näiteks lämmastikku sisaldava molekuli, mille struktuur sarnaneb pärilikkusaine ehk DNA eelühenditele. Samuti tuvastas kulgur bensotiofeeni. See on väävliühend, mis jõuab planeetidele tihti meteoriitidega.
„Seesama materjal, mis sadas meteoriitidega Marsile, langes ka Maale ja tõenäoliselt pani see aluse sellise elu tekkele, nagu me seda oma planeedil tunneme,“ ütles Williams.
Curiosity laskus 2012. aasta augustis Marsil asuvasse Gale’i kraatrisse, mis on kunagine järvepõhi. Miljardite aastate eest oli Marss oluliselt niiskem ja soojem kui praegu ning toona eksisteerisid seal suured veekogud. Katse, mille tulemuste kohta nüüd teadustöö ilmus, viidi tegelikult läbi juba 2020. aastal Glen Torridoni kraatri piirkonnas, kus leidub rohkelt savimineraale. Savi olemasolek tähendab, et seal pidi kunagi eksisteerima vesi. Savi suudab orgaanilisi ühendeid paremini säilitada kui teised mineraalsed keskkonnad, mistõttu on savi ideaalne sihtmärk selliste ainete otsimiseks ja leidmiseks.
Katse viidi läbi kulguri pardal oleva seadmekomplektiga Sample Analysis at Mars (SAM, e.k nt proovianalüüs Marsil). Selle arendamist juhtis osaliselt NASA Goddardi kosmoselennukeskuse astrobioloog Jennifer Eigenbrode, kes on uue uuringu kaasautor.
Kasutades kemikaali nimega TMAH, lõhustati suuremad orgaanilised molekulid väiksemateks, et SAM-i seadmed saaks neid analüüsida. Kuna Curiosityl oli kaasas vaid kaks annust TMAH-i, nõudis katse edukas läbi viimine hoolikat planeerimist ja parima proovivõtukoha valimist.
Tulemused, mis nüüd lõpuks saadi, saabuvad ajal, mil tulevased kosmosemissioonid, sealhulgas Rosalind Franklini Marsi missioon (See on Euroopa kosmoseagentuuri kulgur, mis peaks Marsi poole teele asuma 2028. aastal) ja Dragonfly ekspeditsioon Saturni kuule Titanile (peaks startima samuti 2028. aastal) plaanivad kasutada sama TMAH-testi neilt taevakehadelt orgaaniliste ühendite otsimiseks.
„Nüüd teame, et Marsi pinnalähedases kihis on säilinud suured ja keerukad orgaanilised ühendid, ning see annab suurt lootust, et seal võivad olla säilinud ka elule omased orgaanilised molekulid,“ ütles Williams kokkuvõtteks.
Seega, võimalus Marsi pinnast elu jälgi leida on nüüd märksa tõenäolisem kui varem. Iseküsimus on muidugi jätkuvalt, kas Marsil seesinane elu, mis neid jälgi jätta võis, ka üleüldse eksisteeris.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele