Tähtedevahelisest ruumist saabunud komeet kannab rikkalikku metanoolilasti
Loe AI kokkuvõtet
Tähtedevaheline komeet 3I/ATLAS osutus vaatluste põhjal ebatavaliselt metanoolirikkaks, mis viitab selle erinevale kujunemisloole võrreldes meie Päikesesüsteemi komeetidega. Nathan Rothi juhitud töörühm kasutas ALMA observatooriumi mõõtmisi ja leidis, et komeedist eraldus metanooli 70–120 korda rohkem kui vesiniktsüaniidi. Teadlaste hinnangul annab see haruldase võimaluse uurida teistes planeedisüsteemides tekkinud jäiste kehade koostist ja arengut.
Komeet 3I/ATLAS on ajaloos alles kolmas kinnitatud teadaolev objekt, mis on saabunud meie kosmilisse kodukanti väljastpoolt Päikesesüsteemi. See üllatab astronoome jätkuvalt. Tšiilis Atacama kõrbes asuva ALMA raadioteleskoopide võrgustikuga tehtud uued uuringud näitavad, et tähtedevahelisest ruumist saabunud külaline sisaldab ebatavaliselt palju metanooli.
Metanooli ehk metüülalkoholi (rahvakeeli puupiiritust) leidub komeedis rohkem kui peaaegu kõigis meie enda Päikesesüsteemist pärit komeetides, mida on seni uuritud ja vaadeldud.
„3I/ATLASe vaatlemine on nagu teisest tähesüsteemist sõrmejälje võtmine,“ ütles uuringu juhtivautor ja American University professor Nathan Roth USA rahvusliku raadioastronoomia observatooriumi (NRAO) uudises. „Komeet kubiseb metanoolist viisil, mida meie Päikesesüsteemi komeetide puhul tavaliselt ei näe.“
Uurimisrühm kasutas Tšiilis asuva ALMA observatooriumi raadioteleskoope 3I/ATLASe jälgimiseks 2025. aasta lõpus mitmel korral, kui komeet parasjagu Päikesele lähenes. Päikesevalgus soojendas komeedi jäist pinda, nii et sellelt hakkasid eralduma gaas ja tolm. Need moodustasid komeedi tuuma ümber heleda pilve ehk kooma.
Koomas leiduvate molekulide uurimine võimaldas astronoomidel välja selgitada komeedi keemilise koostise. Kuna 3I/ATLAS pärineb väljastpoolt meie Päikesesüsteemi, annavad need mõõtmised haruldase võimaluse uurida, kuidas väikesed jäised taevakehad mõnes teises planeedisüsteemis tekkida võivad.
Teadlased keskendusid kahe molekuli nõrkadele signaalidele. Need olid metanool (CH₃OH) ehk metüülalkohol ja vesiniktsüaniid (HCN); viimane on lämmastikku sisaldav orgaaniline molekul, mida leidub komeetides sageli.
ALMA näitas, et 3I/ATLAS sisaldab vesiniktsüaniidiga võrreldes ebatavaliselt palju metanooli. Kahel vaatluspäeval oli komeedist eralduva metanooli molekulide hulk vastavalt ligikaudu 70 ja 120 korda suurem kui vesiniktsüaniidi molekulide hulk. Nende näitajate poolest kuulub 3I/ATLAS kõige metanoolirikkamate seni uuritud komeetide hulka.
Mõõtmised viitavad sellele, et 3I/ATLASe sisemuses leiduv jää tekkis või muutus hiljem sellistes tingimustes, mis erinesid suuresti enamiku meie Päikesesüsteemi komeetide kogetust. Ühesõnaga, 3I/Atlase ja meie Päikesesüsteemi komeetide arengulugu ja seega ka nende kosmiline sünnikeskkond üldisemalt võivad tõenäoliselt olla oluliselt erinevad.
James Webbi kosmoseteleskoobi varasemad vaatlused näitasid, et ajal, mil 3I/ATLAS asus veel Päikesest kaugel, domineeris selle koomas süsihappegaas. ALMA abil tehtud uued uuringud lisavad komeedi ebatavaliste omaduste järjest pikenevasse nimekirja nüüd ka metanoolirohkuse.
ALMA suur lahutusvõime võimaldas astronoomidel jälgida sedagi, kuidas erinevad molekulid komeedist vabanevad ja sellest eemale liiguvad. Vaatlused tõid esile metanooli ja vesiniktsüaniidi silmatorkavalt erineva käitumise. Vesiniktsüaniid näib pärinevat peamiselt komeedi kesksest tahkest kehast ehk tuumast. Selline käitumine on meie Päikesesüsteemi komeetide puhul tavaline. Metanool näib aga pärinevat nii tuumast kui ka koomas hõljuvatest jäätükikestest.
Need väikesed jäised terakesed käituvad sisuliselt ise nagu tillukesed komeedid. Kui 3I/ATLAS Päikesele läheneb ja temperatuur tõuseb, muutub terakestes leiduv jää gaasiks ning vabastab ümbritsevasse koomasse täiendavat metanooli.
Astronoomid on samasugust nähtust märganud mõne meie Päikesesüsteemi komeedi puhul. See on aga esimene kord, mil teadlastel on õnnestunud nii üksikasjalikult jälgida sellise gaasieraldumise füüsikat tähtedevahelisest ruumist pärineval objektil.
2025. aasta juulis avastatud 3I/ATLAS on alles kolmas kinnitatud objekt, mida on nähtud tähtedevahelisest ruumist meie Päikesesüsteemi sisenemas. Selle eelkäijad olid 1I/ʻOumuamua ja 2I/Borisov. Ka nende varasemate külaliste uurimine tõi esile ebatavalisi omadusi.
Mida rohkem tähtedevahelisi objekte avastame ja uurime, seda rohkem saame ka teada selle kohta, millised on tingimused kaugetes planeedisüsteemides, kust need taevakehad meile külla on saabunud.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele