Hiiddinosaurusi vaevas surmav nakkuslik luupõletik
Tänaseks on teada, et dinosauruste ajastule tegi 66 miljonit aastat tagasi lõpu Chicxulubi asteroid, mis praeguse Mehhiko kandis Maad tabas. Kuid nende hiiglaslike loomade olu ei olnud ka enne seda alati sugugi lust ja lillepidu. Mõnd liiki kimbutasid juba palju varem tervisehädad, mis võisid loomade elu ohtu seada.
Uue uuringu käigus on leitud tõendeid sellest, et umbes 80 miljonit aastat tagasi ohustas aladel, mis on tänapäeva Brasiilia, elanud arvukaid sauropoode surmav luuhaigus.
Sauropoodid olid ühed kõige suuremad dinosaurused ja ühtlasi ühed suurimad loomad, kes eales Maal elanud - nad liikusid neljal võimsal jalal, mis meenutasid sambaid, olid taimtoidulised ja pika kaela ja sabaga. Kuigi käesolevas uuringus käsitletud loomad olid Lõuna-Ameerika suurimad dinosaurused, olid nad võimetud oma vaenlaste, tibatillukeste mikroorganismide vastu.
Teadlased on uues töös kirjeldanud kuue Brasiiliast pärit sauropoodi fossiliseerunud skeletti, mille luudelt on leitud osteomüeliidi tunnuseid. See on hävitav mädane luuüdipõletik, mida põhjustavad bakterid, seened, viirused või parasiidid. Tänapäeval mõjutab see nakkus imetajaid (sh ka inimesi), linde ja roomajaid.
Kriidiajastul võis see põletik olla dinosaurustele surmaotsus. Uuritud sauropoodide omaaegne kodu Brasiilias oli kunagi madalate aeglaselt voolavate jõgede ja suurte seisuveekogude võrgustik, ideaalne paik nii haigustekitajatele kui ka nende kandjatele. Suured sauropoodid eelistasid just selliseid märgalasid, nende jalajälgi ja muid fossiile leitakse sageli iidsetelt üleujutusaladelt või soodest.
„Sauropoodidelt on avastatud väga vähe nakkushaiguste jälgi, esimene selline avastus avaldati alles hiljuti,“ ütles töö juhtivautor ja paleontoloog Tito Aureliano Brasiilia Cariri Regionaalsest Ülikoolist (URCA) ScienceDirecti vahendusel. „Analüüsitud luud on ajaliselt väga lähestikku ning pärinevad samast paleontoloogilisest leiukohast, mis viitab sellele, et piirkonnas said haigustekitajad said sel perioodil nakatada paljusid loomi.“
Praegu veel täpselt määratlemata liigist pärit isendite fossiilid koguti aastatel 2006–2023 São Paulo osariigis asuvast Vaca Morta leiukohast. Kuna ükski luukahjustus ei näita paranemise märke, olid nakkused tõenäoliselt veel aktiivsed looma surma ajal. Need võisid isegi surmale kaasa aidata.
Haiguse kulgemise põhjal väidavad Aureliano ja kolleegid, et luunakkus arenes dinosaurustel kiiresti. Erinevalt teiste loomade hammustusjälgedest on mikroobide tegevuse tõttu tekkinud luukahjustustel „kaootiline struktuur“.
Mõnel sauropoodi luul leidub kahjustusi, mis on luus sees, teistel aga on kaugemale arenenud infektsiooni korral näha ka ümmargusi muhkjaid väljakasve luu välispinnal. See viitab, et haigus võis kulgeda erinevalt, võib-olla sõltuvalt dinosaurusest või haigustekitajast.
Kokkuvõtteks – ehkki dinosaurused võisid kord Maad valitseda, olid nemadki mikroskoopiliste haigustekitajate vastu võimetud.
Uuring avaldati ajakirjas The Anatomical Record.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele