Sinu elukoht võib mõjutada su vananemise tempot

Teadlased analüüsisid 322 tervet inimest Euroopast, Ida-Aasiast ja Lõuna-Aasiast, et saada üksikasjalik pilt sellest, kuidas geneetiline päritolu ja elukeskkond meid bioloogiliselt mõjutavad ja kujundavad. Teadlased uurisid inimeste juures mitmesuguseid erinevaid omadusi ja näitajaid alates geenidest ja inimeste rakkudes olevatest valkudest kuni soolebakterite, ainevahetusega seotud ainete ja kehas leiduvate metalliühenditeni, et mõista, kuidas rahvuslik ja geograafiline päritolu inimesi bioloogiliselt mõjutavad.

Uuringusse kaasati samasuguse geneetilise päritoluga inimesi, kes elavad eri mandritel, ja tulemusena suutsid teadlased suure täpsusega eristada DNA ehk pärilike faktorite mõju keskkonnamõjust. Geneetiline päritolu tähendab seda, kust inimese esivanemad pärit on, ja seda hinnatakse põlvkondade jooksul edasi kandunud DNA mustrite põhjal.

Selgus, et etniline taust jätab sügava jälje immuunsüsteemile, ainevahetusele ja soolefloorale, olenemata sellest, kuhu inimene või tema esivanemad päriskodust kolinud on. Lõuna-Aasiast pärit katses osalenutel esines bioloogilisel tasandil märke suuremast kokkupuutest patogeenide ehk haigustekitajatega. Euroopast pärit osalejatel oli näiteks soolestiku mikrobioom mitmekesisem ja rikkalikum, samas oli nende organismis rohkem selliseid aineid, mis viitavad suuremale südamehaiguste riskile.

Kuid geograafiline faktor muutis ka seda, millised on inimese organismis kolesterooli, põletikutaseme ja energiatöötlusega seotud molekulaarvõrgustikud. Ühelt mandrilt teisele kolimine oli piisav, et liigutada paigast olulisi ainevahetusradu ja muuta soolefloora balanssi.

Kõige dramaatilisem avastus oli see, et geograafiline faktor näib mõjutavat inimese bioloogilist vanust ja vananemise tempot. Näiteks väljaspool Aasiat elavad Ida-Aasia päritolu inimesed olid bioloogiliselt vanemad (seda hinnati rakutasandil) kui sama päritolu Aasias elavad inimesed. Eurooplastel ilmnes vastupidine muster — väljaspool Euroopat elavad eurooplased paistsid bioloogiliselt nooremad. Seega võib arvata, et ka näiteks välis-eestlased, kelle kodu on näiteks Austraalias või Kanadas, on rakutasandil nooremad, kui kodu-eestlased.

„See uuring näitab selgemini kui kunagi varem, et meie bioloogiat kujundab nii meie geneetiline päritolu kui ka tegelik elukoht," ütles töö kaasautor professor Richard Unwin Manchesteri Ülikoolist.

Uuringus tuli välja ka senitundmatu seos rakkude vananemisega seotud geeni ja ühe erilise soolemikroobi vahel, mis on omavahel ühendatud lipiidimolekuliga. See kolmepoolne seos viitab molekulaarsele ahelreaktsiooniile, mille kaudu võivad soolebakterid mõjutada ülejäänud keha rakkude vananemise kiirust.

Need avastused on olulised täppismeditsiini seisukohalt. See tähendab, et tervishoius tasub juurutada mustreid, mis oleks kohandatud inimese geneetilise päritolu ja elukeskkonnaga, mitte kõigile ühtainsat mudelit rakendades.

Professor Unwin lisas: „Meid üllatas, kui järjepidevalt mõjutas etniline päritolu immuunsüsteemi, ainevahetust ja mikrobioomi, isegi kui inimene oli kolinud oma algkodust tuhandete kilomeetrite kaugusele. Samas on selge, et elukoht võib märkimisväärselt mõjutada peamisi molekulaarseid radu, isegi seda, kuidas meie rakud näivad vananevat, sõltuvalt sellest, kes te olete."

Stanfordi meditsiinikooli geneetika professor Michael Snyder, kes juhtis uuringut, ütles: „Meie uuring on eripärane, sest esmakordselt oleme põhjalikult uurinud inimesi üle kogu maailma, sealhulgas Aasiast, Euroopast ja Põhja-Ameerikast. See võimaldab meil näha, millised omadused on seotud etnilisusega ja millised geograafiaga. Üks huvitav leid on bioloogilise vanuse seos geograafiaga. Väljaspool Aasiat elavatel Ida-Aasia päritolu inimestel on kõrgem bioloogiline vanus kui Aasias elavatel. Eurooplaste puhul on väljaspool Euroopat elavad Euroopa päritolu inimesed nooremad."

Töö tulemused avaldati teadusajakirjas Cell.