15.08.25, 12:36

Mälumäng – kui hästi tunned koeratõuge?

Kui suur loomasõber sa tegelikult oled? Pane oma teadmised proovile meie uues mälumängus. Mängu lõpus ootab sind tore üllatus.

Imeline Teadus

Mälumäng – kui hästi tunned koeratõuge?

Foto: Nynke van Holten

Imeline Teadus

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Mängi seda spordisõbra mälumängu

14.08.25, 15:09

Mängi seda spordisõbra mälumängu

01.02.25, 19:25

Mängi seda mälumängu! Igale mängijale on auhind

20.01.25, 18:58

Mängi seda Imelise Teaduse mälumängu ning saad auhinna!

20.08.24, 12:16

Mängi põnevat pildimängu Eesti kaunitest kohtadest ja saad auhinna

Tippspetsialist annab nõu: kuidas vähendada stressi mõju juuste väljalangemisele

ST

02.10.25, 12:39

Tippspetsialist annab nõu: kuidas vähendada stressi mõju juuste väljalangemisele

Universum

18 km kõrgusel Maa pinnast asub Armstrongi piir. Ülalpool seda on õhurõhk nii madal, et kehavedelikud, näiteks sülg, hakkavad keema juba kehatemperatuuril (37 °C).

Kas see on tõesti tõsi, et meie veri hakkaks Marsil keema?

Eesti noori ootab võimalus kogeda kaaluta olekut

Eesti noori ootab võimalus kogeda kaaluta olekut

Kauge planeet annab võimaluse heita pilgu Maa tulevikku

Kauge planeet annab võimaluse heita pilgu Maa tulevikku

Universumi neljanda mõõtme otsingud: 7 asja, mida võiks aja kohta teada

Julge noor Taani-Briti füüsik on leidnud eimillegi

Neandertali mehe rekonstruktsioon Saksamaal Bonnis muuseumis.

Neandertallased võisid välja surra kosmilisel põhjusel

Märkus: joonise mõõtkava pole täpne.

Kas Kuu tõmbab ka midagi muud peale ookeanide?

Kauge planeet annab võimaluse heita pilgu Maa tulevikku

Kauge planeet annab võimaluse heita pilgu Maa tulevikku

Universumi neljanda mõõtme otsingud: 7 asja, mida võiks aja kohta teada

Julge noor Taani-Briti füüsik on leidnud eimillegi

Tehnoloogia

© Shutterstock

Kuidas tegid viikingid oma kuulsad laevad veekindlaks?

© ETH Zürich. Pilt on tehtud Hong Kongis, arvutiekraanil näeb otseühendust Zürichiga.

Uus tase kaugkirurgias: siga opereeriti üle 9000 km kauguselt

© Shutterstock

mRNA vaktsiin: tõhus abiline ränga tõve vastu

© Shutterstock

Kuidas saavad katamaraanid vee kohal lennata?

Rohkem tehnoloogiast

Maaväline elu

© Shutterstock

Astronoomid kutsuvad tulnukaid jututuppa meiega suhtlema

© Shutterstock

Universum on üks suur pere: elu tekkis kohe pärast Suurt Pauku ja kandus laiali nagu võililleseemned tuules?

Kolm kosmoseeksperti usub Maa-välisesse ellu

Kolm kosmoseeksperti usub Maa-välisesse ellu

Need eksoplaneedid võivad olla Maast paremad paigad

Marsi baas ehitatakse higist, verest ja ... uriinist

© Shutterstock

Astronoomid on avastanud kauge Maa-sarnase planeedi

© Shutterstock

Kas põrgukuuma Veenuse elu põgenes pilvedesse?

Kolm kosmoseeksperti usub Maa-välisesse ellu

Kolm kosmoseeksperti usub Maa-välisesse ellu

Need eksoplaneedid võivad olla Maast paremad paigad

Marsi baas ehitatakse higist, verest ja ... uriinist

Ajalugu

© Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Kas Haapsalu Valge Daami legendil on tõepõhi all või on see puhas müüt?

© Shutterstock

Kauge kleepuv minevik: kes leiutas liimi?

© Shutterstock

Vanad egiptlased teadsid vaarao pistoda kosmilisest päritolust

© Via Reuters. Sellised need Herculaneumi papüürusrullid välja näevad.

Kurikuulsa vulkaanipurske tõttu söestunud kirjarullilt tuvastati esimene sõna

“Napoleoni taganemine Venemaalt” Adolf Northeni maalil aastast 1851.

DNA-uuringust selgus Venemaalt taganenud Napoleoni vägede tegelik hukutaja

© Shutterstock

Massimõrvari jälgedes: teadlased otsivad 15. sajandi suurkatastroofi põhjustanud vulkaani

© Rógvi N. Johansen, Museum Odense

Rauaaja noateralt avastati 2000 aasta vanune ruunikiri

© Shutterstock

Egiptusest avastatud iidne jõesäng võib lahendada püramiidide müsteeriumi

Rohkem ajaloost

Loomariik

Teadlased võisid eksida dinosauruste surma põhjuses

Teadlased võisid eksida dinosauruste surma põhjuses

Kas võib tõesti tõsi olla, et ahv suudab kirja panna kõik Shakespeare’i teosed?

Madu seljatab kallakud, liikudes külg ees. Maapinda puudutavad vaid kaks siin fotol punasega märgitud piirkonda.

Teadlased plagieerivad loodust

Umbes niisugune võis välja näha 355 miljonit aastat tagasi elanud ürgroomaja, kes jättis liivakivvi oma jäljed.

Liivakivist avastati maailma vanima roomaja jäetud jäljed

20 kilomeetri kaugusele võib lõvi patrullides ühe päevaga minna. Seda teeb ta selleks, et möirates ja ennast teistele kiskjatele näidates territooriumi märgistada.

Miks on laiskadel lõvidel suured lihased?

Sauropoodid kunstniku kujutluses.

Hiiddinosaurusi vaevas surmav nakkuslik luupõletik

Koerataoline loom elas juba enne dinosaurusi

Koerataoline loom elas juba enne dinosaurusi

Miks mu koer sööb rohtu?

Miks mu koer sööb rohtu?

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Taimed reageerivad puudutuse lõppemisele

© Shutterstock

Taimed hoiatavad naabreid putukarünnaku eest

© Shutterstock

Terve on ainult iga viies Saksamaa puu

© Shutterstock

Kas taim võiks inimese sõna kuulata?

Veel taimedest

Lugejad küsivad

50 aastat võis olla sauropoodide pikim eluiga. Teadlaste arvates saavutasid nad oma täissuuruse elu esimese 30 aastaga ja pärast seda nad rohkem eriti ei kasvanud.

Kui vanaks võisid elada dinosaurused?

Miks on lennukitoit maitsetu?

Miks on lennukitoit maitsetu?

Laineid tekitavad tugevad tuuled, mis puhuvad avamerel. Sealt levivad lained igas suunas, jõudes kõigi randadeni.

Miks liiguvad lained alati ranniku poole?

Kas on tõesti tõsi, et Alaska on tulvil vett täis meteoriidikraatreid?

Kuidas määravad astronoomid tähe vanust?

Raud muutub magnetiliseks, kui sellele mõjub tugev väline magnetväli.

Miks ei ole roostevaba teras magnetiline?

Kuidas saab vesi olla hapnikuvaene?

Kuidas saab vesi olla hapnikuvaene?

Laineid tekitavad tugevad tuuled, mis puhuvad avamerel. Sealt levivad lained igas suunas, jõudes kõigi randadeni.

Miks liiguvad lained alati ranniku poole?

Kas on tõesti tõsi, et Alaska on tulvil vett täis meteoriidikraatreid?

Kuidas määravad astronoomid tähe vanust?

Füüsika

Julge noor Taani-Briti füüsik on leidnud eimillegi

Julge noor Taani-Briti füüsik on leidnud eimillegi

Keerised muutuvad nähtavaks, kui õhus olev vesi jäätub.

Miks on lennuki tiibade otsad painutatud?

© Shutterstock

Kuhu kaob päikesekiirguse energia?

© Shutterstock

Kui kaugele liigub välk vees?

Rohkem füüsikat

Sinu keha

© Shutterstock

Miks hukkuvad autoõnnetustes naised sagedamini kui mehed?

© Shutterstock

Miks verevalumite värvus muutub?

Miks mõni inimene aevastab niivõrd valjult?

Miks mõni inimene aevastab niivõrd valjult?

Masaid hüppavad kätega hoogu andmata.

Kas masaid hüppavad teistest kõrgemale?

Horvaatia vabasukelduja purustas hinge kinni hoidmise maailmarekordi

Horvaatia vabasukelduja purustas hinge kinni hoidmise maailmarekordi

8-36 protsenti päikese UV-kiirgusest tungib läbi ka kaitsvatest päikesevarjudest.

Kas päikesepõletuse võib saada ka varjus?

© Shutterstock

Teadlased uurivad meie aju tundmatuid piirkondi

© Shutterstock

Miks prillid lähevad rasvaseks?

Rohkem sinu kehast

© Shutterstock

Eakatel koeraomanikel on suur tõenäosus dementsusest pääseda

Tõde või vale? 10 müüti aju kohta

Tõde või vale? 10 müüti aju kohta

© ZUMAPress.com

Neuralinki kiibi ajju saanud inimene suudab mõtte jõul arvutihiirt juhtida

Neuralinki kiibi ajju saanud noormees mängis mõtte jõul videomängu

Muuda suvel loidunud aju taas teraseks

© Shutterstock

Kui palju infot mahub ajju?

Suur uuring hindas kodukontori mõju töötajate vaimsele tervisele

Suur uuring hindas kodukontori mõju töötajate vaimsele tervisele

© ZUMAPress.com

Neuralinki kiibi ajju saanud inimene suudab mõtte jõul arvutihiirt juhtida

Neuralinki kiibi ajju saanud noormees mängis mõtte jõul videomängu

Muuda suvel loidunud aju taas teraseks

Suured teadlased

© Shutterstock

Täheparved osutavad vigadele Newtoni seaduses: kas kuulus teadlane eksis?

© Shutterstock

Ta otsib rohtu ravimatute haiguste vastu: intervjuu tüvirakuravi pioneeri Shinya Yamanakaga

© Shutterstock

Võidujooks suure leiutise nimel: Bell patentis telefoni enne konkurente

Einsteinil aitas aja suhtelisuses veenduda üks tema kuulsatest mõtteeksperimentidest. (Kiiresti) liikuval rongil süüdatakse lamp. Kahel vaatlejal – üks neist viibib rongis ja teine väljaspool – tekib kohe erinev ettekujutus sellest, kui pika teekonna valguskiir on läbinud ja kui kaua aega selleks on kulunud. Kuid kuidas on see võimalik, et aeg võib sama teekonna läbimiseks olla nii pikk kui ka lühike? Ainus selgitus on see, et aeg kulgeb rongis aeglasemalt kui väljaspool rongi, järeldas Einstein. Seega on aeg suhteline ja sõltub vaatleja asukohast.

Einsteini jalutuskäik muutis kõik suhteliseks

© Shutterstock

Võidukas võitlus rõugeviirusega: armilisest aadlidaamist sai vaktsiini ema

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

© Shutterstock

Antiikse tohtri pea lõikas nagu vahe skalpell

© Shutterstock

Inimsööjad kesk lõputut lund: tõde kadunud ekspeditsiooni kohta

Veel kuulsaid teadlasi

Tagasi Imeline Teadus esilehele

Mine

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud