Leiti kaks toitumisharjumust, mis on seotud madalama kaaluga

Teadlaste hinnangul võib asi olla seotud keha ööpäevarütmidega. Need on meie sisemised bioloogilised kellad, mis töötavad 24tunnises tsüklis ning annavad kehale märku, millal puhata ja millal ärgata.

„Meie tulemused, mis on kooskõlas teiste hiljutiste uuringutega, viitavad sellele, et öise paastu pikendamine võib aidata säilitada tervislikku kehakaalu, kui paastumisega kaasneb varajane õhtusöök ja varajane hommikusöök,“ ütleb epidemioloog Luciana Pons-Muzzo ISGlobalist. „Arvame, et see võib olla tingitud sellest, et varasem söömine on paremini kooskõlas inimese ööpäevarütmidega ning võimaldab paremat kalorite põletamist ja isude reguleerimist.“

Teadlased kasutasid mitmeid statistilisi meetodeid, võttes arvesse ka selliseid tegureid nagu vanus ja uni. Nad leidsid, et hilisem hommikusöök ja üldisem sagedasem söömine olid seotud kõrgema KMI-ga, samas kui pikem öine paast oli seotud madalama KMI-ga. Need seosed olid eriti selged menopausieelses eas naiste puhul.

Üks uuritud rühm koosnes ainult meestest, kes sõid oma esimese toidukorra alles pärast kella 14, paastusid öösel keskmiselt 17 tundi ning olid suurema tõenäosusega alkoholitarvitajad, suitsetajad ja töötud.

„Me täheldasime meeste alarühmas, kes praktiseerisid vahelduvpaastu hommikusööki vahele jättes, et sellel harjumusel ei ole kehakaalule mõju,“ ütleb epidemioloog Camille Lassale ISGlobalist. „Ka teised uuringud rasvunud osalejatega on näidanud, et see meetod ei ole pikaajaliselt kehakaalu vähendamisel tõhusam kui kalorite tarbimise vähendamine.“

Seega, kui vahelduvpaastud praegu niiviisi, et jätad hommikusöögi vahele, et söödud kaloreid vähendada, siis tegelikult võib olla palju kasulikum nihutada õhtusöök varasemaks ja süüa hommikusööki.

Teadlased oletavad, et pikem öine paast ja varajane hommikusöök võivad paremini sobituda organismi sisemiste protsessidega, mis reguleerivad insuliini tootmist ja rasva ladestumist. Täpsemate järelduste tegemiseks on siiski vaja täiendavaid uuringuid.