Eesti kevad saabus rekordvara ja kujunes väga soojaks
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu. Keskkonnaagentuuril on valminud kokkuvõte Eesti meteoroloogilisest kevadest, milles heidetakse pilk kevadkuude ehk märtsi, aprilli ja mai ilmanäitajatele.
Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega – selleks on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 °C. Tänavune kevad saabus Eestisse rekordiliselt vara – 8. aprillil. See on alates 1922. aastast kõige varasem kevade algus, edestades senist rekordit 2008. aastal ühe päevaga.
Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,5 °C (norm 4,9 °C). Kõige kõrgem õhutemperatuur 29,9 °C mõõdeti 19. mail Narva meteoroloogiajaamas ja kõige madalam 8. märtsil nii Lääne-Nigula kui Kuusiku seirejaamades, kui termomeetri näit langes −6,5 °C-ni.
Kõige soojem kevadkuu oli mai, keskmine õhutemperatuur oli 11,2 °C (norm 10,5 °C) ja kõige külmem küll märts, ent kuu keskmisena oli märtsi õhutemperatuur siiski normist omajagu kõrgem – Eesti keskmine õhutemperatuur oli +3,4 °C (norm −0,6 °C). Alates 1922. aastast jagab märts nüüd 2007. aastaga esimest kohta.
Kevade sajusummaks tuli Eesti keskmisena 65 mm (norm 111 mm ehk 59% normist). Veel kuivem on kevad olnud kümnel aastal, kuid viimati oli tänavusest veel kuivem kevad üle 40 aasta tagasi – 1974. aastal (46 mm).
Päikest oli kevade jooksul Eesti keskmisena 723 tundi (norm 629 tundi ehk 115% normist). Kõige vähem paistis päikest Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas – kevade jooksul oli 639 päikesepaistelist tundi (norm 597 tundi) ja kõige enam oli päikest Roomassaare rannikujaamas – 813 tundi.
Keskkonnaagentuuri põhjalikum kokkuvõte on leitav SIIT.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele