Magevett jääb kõikjal maailmas aina vähemaks

Inimtegevus on Maa veeringet tugevalt häirinud – kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri muudab selle koostist ja tasakaalu ning veekogude ja sademete kogumispiirkondade ümber suunamine häirib loomulikku balanssi maa peal ja pinnases. Kuigi märjad piirkonnad muutuvad veelgi märjemaks ja kuivad piirkonnad veelgi kuivemaks, ei toimu need muutused samas tempos.

„Kuivad alad kuivavad kiiremini, kui märjad alad märjemaks muutuvad,“ kirjutab uurimisrühm. „Samal ajal on kuivemaks jäävate alade ulatus suurenenud, samas kui niiskemaks muutuvate alade ulatus on vähenenud.“

See tähendab, et maismaa veemass tervikuna kahaneb. See puudutab nii maapinnal olevaid mageveeallikaid – järvi ja jõgesid – kui ka sügaval maa sees olevaid põhjaveekihte. Enamus inimkonnast, täpsemalt 75 protsenti meist, elab neis 101 riigis, kus magevett kaotatakse üha kiiremas tempos.

Kuhu see kõik kaob? Peamiselt ookeani. Mandritelt jõuab maailmamerre sedavõrd palju magevett, et see annab nüüd suurema panuse merevee taseme tõusu kui sulavad jääkilbid.

Üldine mandrite kuivamistrend on suuresti tingitud kõrgetel laiuskraadidel (nt Kanada ja Venemaa) toimuvast maismaa veevarude vähenemisest. Need on piirkonnad, mida tavaliselt ei peeta kuivadeks. Autorid kahtlustavad, et põhjus on nendes piirkondades sulavas jääs ja igikeltsas.

Mandritel, kus liustikke ei ole, moodustab 68 protsenti maismaa veevarude kaost inimeste põhjavee ammendumine. Samuti on kaasa aidanud hiljutised enneolematult karmid põuaperioodid Kesk-Ameerikas ja Euroopas. Sellised sündmused muutuvad kliimakriisi süvenedes üha sagedasemaks ja raskemaks.

Paljudel mandritel saab põhjavee ülekasutuse jälgi näha kuivanud põllumajanduspiirkondades, kus see on hädavajalik põldude niisutamiseks – näiteks Californias Keskorus (Central Valley), kus toodetakse 70 protsenti maailma mandlitest, või puuvillapõldudel kuivaks jäänud Araali mere lähedal Kasahstani ja Usbekistani vahel.

„Praegu on põhjavee ülepumpamine suurim tegur maismaa veevarude vähenemismäärade tõusus kuivavates piirkondades, võimendades oluliselt temperatuuri tõusu, kõrbestumist ja äärmuslike põuaperioodide mõju,“ kirjutavad autorid. „Maailma põhjaveevarude kaitsmine on soojenevas maailmas ülimalt tähtis, eriti neil mandritel, mis – nagu me nüüd teame – kuivavad.“