Mereelanik püüab saaki kapuutsiga

Ookeanis 1000–4000 meetri sügavusel asub elukeskkond, mida nimetatakse batüpelagiaaliks. Seal toimuvat on teadlastel suure rõhu tõttu üsna raske uurida.

USA Monterey lahe akvaariumi teadus­instituudi merebioloogid on sellegipoolest juba 20 aastat seda osa süvamerest uurinud, otsides väga erilist tüüpi loomi.

Hiljutises uuringus kirjeldavad bioloogid nüüd täiesti uut liiki, mis kuulub suurde mereloomade seltsi, keda mere selles osas varem pole ringi ujumas nähtud.

Nimelt on leitud uus liik tigusid paljas­lõpuseliste (Nudibranchia) alamseltsist. Teadlased on uut liiki nimetanud kaua müstiliseks molluskiks. Paljaslõpuselisi kutsutakse ka mere­nälkjateks ja enamasti roomavad nad merepõhjal, aga nüüd avastatu on esimene liik, kes leiti ujumast süvameres.

Teadlased saatsid merre kaugjuhitava allveeroboti, mille abil nad jälgisid uut liiki ning tõid mõned isendid teaduslaeva laborisse uurimiseks.

Neid uuriti DNA meetodite ja mikroskoobiga. Laeva kaamerad filmisid uut Nudibranchia liiki ka meres ja teadlased analüüsisid hiljem põhjali­kult videot.

Uuringute põhjal järeldavad teadlased, et paarikümne aasta jooksul kohtasid nad 1013–3272 meetri sügavuses vees rohkem kui 130 tolle müstilise merelooma isendit.

20 isendit leiti veel sügavamalt.

Tänu videovaatlustele ja laboriuuringutele on õnnestunud kokku koguda tõendid, mille alusel sai kindlaks teha Nudibranchia alam­seltsi uue liigi. Selle ladinakeelseks nimetuseks sai Bathydevius caudactylu.

Kõik uue liigi esindajad, keda teadlased üles tõid või videolt jälgisid, olid 5,6–4,5 sentimeetri pikkused ning neil oli suur sültjas kapuuts. Teadlased hakkasid liiki nimetama müstiliseks molluskiks, kuna peale kapuutsi on loomal lame saba, värvirikkad siseorganid ja kõhttald, mis meenutab teo oma.

Kapuutsi kasutab nn müstiline mollusk saagi püüdmiseks. Nudibranchia esindajate ehk merenälkjate puhul peavad teadlased seesugust võtet ainulaadseks.

Teadlased kirjeldavad pressiteates, et kui see loom tunneb, et mõni teine loom teda ohustab, siis hakkab ta helendama ehk bio­luminestseeruma ning heidab oma keha tagaosa küljest ühe sõrme meenutava jätke. Kuni vaenlane seda uurib, saab loom ise põgeneda.