Politseiuurijad saavad enda käsutusse pidevalt uusi meetodeid, mis võivad pajatada sündmustest enne mõrva, selle ajal ja ka pärast seda. Vaata, kuidas fiktiivne mõrvar tuvastatakse potitaimede, mobiilirakenduste ja satelliidipiltide abil.
Mõrva sooritanul on puhtalt pääsemine sama hästi kui võimatu. Üks uuemaid uurijate abimehi on visuaalne mikrofon, mis teeb kuuldavaks helita videos kõneldava jutu. Kõne ajal tekkiv heli paneb kõik liikuma ja uurijad lasevad jutu edasi rääkida näiteks taimelehtedel.
Foto: Shutterstock & oriontrail/Getty
Kohvikus istuvad laua taga kaks meest ja räägivad mõrvast, mille üks neist kavatseb sooritada. Kuid keegi kuulab pealt. Mehed ei tea, et peagi kannavad nende peale keelt potitaim ja salvrätid. See kõlab nagu Hollywoodi filmitegijate väljamõeldis, aga see tehnoloogia on vaid üks paljudest, mida võib tuleviku kohtuasjades esitada otsustava asitõendina.
Nemad tapavad naudingu saamiseks ja seetõttu, et neid juhib sisemine sundus. Üha uuesti ja uuesti. Sarimõrvarid erinevad teistest mõrvaritest märkimisväärselt. Nüüd on teadlased leidnud sarimõrtsuka erilise tapjageeni ning keerukate algoritmide abil pööravad uurijad kuriteo kordamise vajaduse tema enda vastu.
1888. aastal külvas pika terava noaga verejanuline mõrtsukas Ida-Londoni armetutes slummides hirmu ja õudust. Kurjategija arvele jäi vähemalt viie prostituudi surm. Mõrvar nimetas end Rappija Jackiks.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?