President tunnustas Eesti parimaid õpilasleiutajaid
Täna, 28. novembril, Tallinnas Energia avastuskeskuses toimunud galal tunnustas president Alar Karis õpilasleiutajate riikliku konkursi laureaate. Anti ka üle koostööpartnerite eripreemiad silmapaistvate leiutiste autoritele.
Riikliku tunnustuse pälvis 41õpilasleiutajat, kelle mõttelennu tulemusena valmis kokku 32 leidlikku leiutist, mis pakuvad nutikaid lahendusi igapäevaelu probleemidele. Tunnustuse osaliseks said ka esimese ning teise preemia saanud tööde juhendajad. Kokku pälvisid riikliku tunnustuse 13 töö juhendajad.
Eesti Teadusagentuuri korraldatav õpilasleiutajate riiklik konkurss innustab noori julgelt katsetama ning pakkuma välja uusi lahendusi probleemidele, mida nad enda ümber märkavad. Samuti oodatakse noori ümber disainima juba kasutusel olevaid leiutisi.
„Mina ei ole leiutaja olnud, aga ma olen olnud avastaja. Need on kaks erinevat maailma, aga need saavad kokku ühes ja samas kohas – selleks, et olla leiutaja või avastaja, peab oma peaga mõtlema! Teil on see miski, mis sunnib teid mõtlema, miks asjad ei ole nii, nagu nad võiksid olla – tunduvalt lihtsamad. Meie, täiskasvanud, tihti enam neid küsimusi ei esita, aga teie esitate ja see ongi teie eelis täiskasvanute ees. Soovin teile oma peaga mõtlemist, uusi leiutisi ja palju õnne kõigile, kes täna said kätte auhinna,“ sõnas president Alar Karis.
Konkursi hindamiskomisjoni esimees Tanel Liira tõi esile, et tänavusel konkursil oli noorte seas rohkelt töid keskkonna teemadel. „Selle aasta tööde keskseks märksõnaks oli loodushoid — tegevused ja lahendused, mis aitavad ennetada kliimamuutusi ning vähendada loodusele tehtavat kahju. Lapsed saatsid rohkelt töid ka igiliikuritest ja teistest masinatest, mis justkui suudaksid energiat luua ilma vaevata ja kuluta - kahjuks sellised masinad tööle ei hakka. Samuti paelusid neid loomad ja nende turvalisus: märgati, kui sageli hukkuvad ka väikeloomad autode all ning pakuti välja nutikaid viise, kuidas autojuht võiks teed ületavat looma märgata või kuidas loomad saaksid turvaliselt üle tee. Hindamiskomisjoni tähelepanu pälvisid eriti need lahendused, mille lapsed olid ise valmis ehitanud — lihtsad, teostatavad ideed, mis aitavad materjale taaskasutada ja päriselt maailma paremaks muuta.“
Riiklike preemiate esimesed preemiad pälvisid:
6–7-aastaste laste ja I kooliastme kategooria (1.–3. klass)
- Esimese preemia pälvis Lukas Aviste Tartu Karlova Kooli 2. klassist tööga „„Swimmingkid” käepael“, mis on nutikäepael pakkumaks GPS-jälgimist, eluliste näitajate mõõtmist, suhtlemisvõimalust, häireheli ja päikesepaneeliga laadimist. Uudsust lisab kaamera, mis võimaldab vanemal näha lapse asukohta ja seda ka suumida.
- Lisaks sai esimese preemia ka Mathias Krister Koch Gustav Adolfi Gümnaasiumi 3. klassist tööga „Helkurkaamera“. Leiutis tuvastab ja näitab jalakäijale, kui nähtav ta on autojuhile.
II kooliastme kategooria (4.–6. klass)
- Esimese koha preemia sai Karmen Roht Viljandi Jakobsoni Kooli 6. klassist tööga „Naglitallad“, mis on mõeldud kergejõustiku harrastajale või professionaalsele sportlasele, kelle jaoks on jalanõude vahetamine tülikas.
III kooliastme kategooria (7.–9. klass)
- Esimese preemia pälvis Saara Margaret Kaju Gustav Adolfi Gümnaasiumi 8. klassist tööga „NutiJoon“, mis aitab võrkpalli mängimisel tuvastada palli puutepunkti põrandaga ja aru saada, kas löödud pall maandus väljaku sisse või välja.
- Samuti sai esimese preemia ka Anni Triin Soika Gustav Adolfi Gümnaasiumi 7. klassist tööga „VIHMIK“. Need on kilekaaned, mille abil saab kaitsta laulupeoliste noote või laulusõnu vihma eest.
Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategooria
- Peapreemia pälvisid Ralf Saarmets Tallinna Reaalkooli 11. klassist, Gregor Siimon ja Robin Merisalu Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi 12. klassist tööga „Autonoomne tehisintellektipõhine seireseade süvamerekorallide taastamise protsessi monitoorimiseks“. Tegemist on autonoomse süvamere seireplatvormiga, mis kogub, töötleb ja edastab keskkonnaandmeid reaalajas ilma inimsekkumiseta, kasutades selleks tehisintellekti abi.
Parima kooli preemia pälvis tänavu Tallinna Reaalkool, mis on läbi aastate näidanud konkursil üles järjepidevust ja kõrget taset.
Hetkel kuum
Lisaks tunnustasid noori leiutajaid ja nende lennukaid ideid eripreemiatega 17 asutust: Kliimaministeerium, Kuninglik Taani Saatkond, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet koos Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO), Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, Transpordiamet, TalTech Tehnoloogiakool, Energia avastuskeskus, PROTO avastustehas, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Merkuur OÜ, Lottemaa Teemapark, ERR Lasteekraan, Eesti Inseneride Liit, AHHAA teaduskeskus koos Tartu Ülikooliga ning Robokaru robootikakool. Kokku jagasid konkursi koostööpartnerid välja 42 tunnustust.
Sel aastal esitati konkursile 417 tööd 526 autorilt 88 erinevast koolist, lasteaiast ning huvikoolist üle Eesti. Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke, konkursi vilistlasi jt. Poisse ja tüdrukuid oli osalejate seas praktiliselt võrdselt ja töid esitati igast Eesti otsast.
Õpilasleiutajate konkurssi on korraldatud alates 2008. aastast. Seda korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Lähemalt saab premeeritutega tutvuda ETAGi kodulehel.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele