Niels Bohr avas ukse aatomite sisemuse kaosesse
Füüsika ajaloo võib tinglikult jagada ajaks enne ja pärast Niels Bohri. Taani füüsik heitis pilgu aatomite salapärasesse maailma, kus ei kehti tavareeglid. Tema loodud aatomimudel oli murranguline ning aitas sillutada teed aatomiajastule.
Loe AI kokkuvõtet
Selle o-tähe sees võib olla ligikaudu 20 triljonit (20 x 1012) aatomit. Looduses leidub aga veel väiksemaid ehituskive. 1900. aasta paiku avastasid füüsikud, et aatomid peavad koosnema veel pisematest osakestest. Alustati uuringuid, et välja selgitada, millest aatom täpselt koosneb ning kuidas on loodus selle kokku pannud.
Seotud lood
Milline näeb välja eimiski? See küsimus oli Benjamin Muntzi vaevanud aastaid. Nüüd on ta leidnud sellele vastuse. Seesama vastus selgitab ühtlasi, kuidas eimillestki saab tekkida miski. Uue teooria kohaselt on universumi sünnihetkel päris palju ühist hõbepaberitükikesega.
Ühe aastaga muutis Albert Einstein arusaama ruumist, ajast, massist ja energiast. Loominguliseks tipuks oli talle Bernis jalutuskäigu ajal pähe turgatanud geniaalne idee.
Põhjalike teoreetilise füüsika teadmiste, heade liidriomaduste ja raudse sihikindlusega Robert Oppenheimerile usaldati ülesanne saada enne Hitlerit valmis aatomipomm. Projekt õnnestus. Siis aga jõudis minevik talle järele.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele