Maa tiirleb teatavasti ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje. Kas nende liikumiste kiirused on püsivad või muutuvad ajas?

- Foto: Shutterstock & Lotte Fredslund
Teel ümber Päikese muutub Maa kiirus kogu aeg. Meie koduplaneedi orbiit pole ideaalne ring, vaid see on elliptiline. Kui Maa on Päikesest kõige kaugemal – 3.–6. juulil –, on liikumiskiirus kõige väiksem. Kui Maa on Päikesele kõige lähemal – 2.–5. jaanuaril ehk alles mõni nädal tagasi–, on kiirus kõige suurem. See põhjustab ka seda, miks päeva pikkus muutub aasta jooksul ning miks Päike ei jõua iga päev taevas oma kõrgeimasse punkti samal ajal. Kui teha aasta ringi iga päev samast kohast, samas suunas ja samal kellaajal Päikesest foto, moodustub taevas seega kaheksakujuline joonis, mida nimetatakse analemmaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Esimest korda ajaloos on astronoomid kaardistanud meie galaktika naabruskonna. Üllataval kombel selgus, et Linnutee kuulub hiiglaslikku süsteemi, millele anti nimeks Laniakea. See superparv sisaldab vähemalt 100 000 galaktikat.
Teadlasi on juba aastaid hämmastanud rekordkiirete osakeste voog atmosfääris. Nüüdseks on selgunud, et need tillukesed kihutajad pärinevad elektriväljast, mis ümbritseb kogu Maad ning mängib elus otsustavat rolli.
Igal aastal laastavad Kariibi mere piirkonda ülivõimsad orkaanid. Üleilmse keskmise temperatuuri tõustes peaks üldtunnustatud teooriate järgi olema rohkem ka keeristorme. Kas see ikka on nii? Üks kliimateadlane arvab, et tulevik on siiski teistsugune.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?