NASA saatis kosmosesse Nancy Grace Romani teleskoobi, mille põhieesmärk on aidata selgitada tumeaine ja tumeenergia olemust ning koostada seni kõige põhjalikum universumi 3D-kaart sadade miljonite galaktikate põhjal. Teleskoop uurib ka eksoplaneete ja võib leida umbes 100 000 uut maailma. Start õnnestus, sihtpunkti L2 jõuab aparaat kolme kuuga. Julie McEnery sõnul pole universumit varem nähtud „selliste silmadega nagu Romanil“.
30. augustil startis NASA Kennedy kosmosekeskusest kanderakett, millel oli ühes NASA Nancy Grace Romani kosmoseteleskoop. Selle teleskoobi üks peaülesandeid on uurida astrofüüsikutele siiamaani parajat peavalu pakkuvat substantsi nimega tumeaine. See on aine, mille olemasolu universumis on küll teada, kuid mille olemuse kohta ei oska keegi suurt midagi öelda.
Tumeaine olemasolu on järeldatud sellest, et universumis peab leiduma tohutul hulgal veel mingit niisugust massi, mis planeete, tähti ja galaktikaid oma gravitatsiooniga mõjutab. Vastasel juhul lendaksid kõik süsteemid koost laiali. Kuid see, millest tumeaine koosneb, pole teada – see ei kiirga midagi ja tumeainet pole võimalik näha. On ainult täheldatav selle massi avaldatav mõju nähtavale universumile. Lisaks tumeainele on teadusliku konsensuse kohaselt ilmaruumis veel ka jõud nimega tumeenergia, mis universumit kiirenevalt paisutab – ka selle kohta pole peaaegu midagi teada.
Luuakse põhjalik ilmaruumi 3D-kaart
Nancy Grace Romani teleskoop peab saama nüüd astronoomide abimeheks nende saladuste lahti harutamise teel. Romani teleskoobi abiga koostatakse seni kõige põhjalikum universumi kolmemõõtmelise kaardi, mis hõlmab sadu miljoneid galaktikaid. Mõõtes kogu kosmoses tumeaine tõmmet ja tumeenergia tõukejõudu, jõuavad teadlased mõlema mõistatuse lahendamisele lähemale kui kunagi varem. Astronoomid võivad peagi teada saada, millest tumeaine koosneb, ja mõista universumis toimivaid nähtamatuid jõude ning jõuda seeläbi potentsiaalselt uute fundamentaalsete füüsikaseaduste avastamiseni. Romanil on ühendatud lai vaateväli terava infrapunavaatlusvõimekusega, et saaks uurida tohutu suuri taevaalasid ja heita samas pilk kaugele kosmilisse ajalukku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
100 000 planeeti luubi all
Lisaks tumeainele ja tumeenergiale on selle ülesandeks uurida ka väljaspool Päikesesüsteemi asuvaid maailmu ehk eksoplaneete. Teiste maailmade otsingul on meie Maa sarnaseid planeete endiselt väga raske avastada. Paljud praeguseks teada olevatest tuhandetest eksoplaneetidest on kas Maast palju suuremad, tiirlevad väga lähedal oma ematähele (mis tähendab, et selle kiirgus ei võimalda neil planeetidel elul eksisteerida) või kehtivad nende puhul mõlemad faktorid. Roman kasutab mitut meetodit, et avastada ja lisada praegu teada olevale ligi 6200 eksoplaneedile umbes 100 000 uut. Nende seas leidub vasteid peaaegu kõigile meie Päikesesüsteemi planeetidele.
Raketi start ja teleskoobi eraldumine sellest läks viperusteta. Oma töökohta jõudmiseks kulub teleskoobil kolm kuud ja retke pikkus on poolteist miljonit kilomeetrit. Teleskoobi asukoht kosmoses saab olema nn Lagrange`i punkt L2. See on omamoodi kosmiline parkla, kus asuv kosmoseaparaat on Päikese ja Maa suhtes kogu aeg samas positsioonis.
Lähinädalail lülitatakse sisse teleskoobi põhiinstrument Wide Field Instrument. Sellel 300megapikslisel infrapunakaameral on 18 4K-detektorit, millest igaüks on umbes väikese kreekerküpsise läbimõõduga. Detektorid koguvad valguse footoneid, mille põhjal moodustatakse teravad kosmilised panoraamfotod. Tänu teleskoobi jäigale konstruktsioonile ja stabiilsetele optilistele omadustele suudab see taevast kiiresti skannida, ilma et üksikute vaatluste vahel oleks vaja teha pikki pause. Roman on kavandatud uurima universumit tuhat korda kiiremini kui NASA Hubble’i kosmoseteleskoop.
Romani ülejäänud kolmekuulise kasutuselevõtuperioodi jooksul teevad teadlased instrumentidega rea kalibreerimisi ja katseid. NASA loodab avaldada Romani esimesed pildid 2027. aasta alguseks.
Roman saadab iga päev Maale tagasi 1,4 terabaiti andmeid, mis on seni suurim andmeedastusmaht ühegi NASA astrofüüsikamissiooni puhul. Andmehulga läbitöötamisel ja oluliste leidude märgistamisel aitavad kaasa tehisintellekt ja harrastusteadlased, misjärel saavad astronoomid neid leide lähemalt uurida.
„Me pole kunagi varem saanud universumit vaadata selliste silmadega nagu Romanil,“ ütles NASA Goddardi Romani projekti vanemteadur Julie McEnery. „Pole võimalik ette teada, kui palju rohkem me aasta pärast teame ja näinud oleme.“
Teleskoobi tööd juhib NASA Goddardi kosmoselennukeskus ning missioonis osalevad ka NASA Jet Propulsion Laboratory Lõuna-Californias, Caltech/IPAC Californias Pasadenas, Space Telescope Science Institute Baltimore’is ja eri teadusasutuste teadlaste meeskond. Peamised tööstuspartnerid on BAE Systems Inc., L3Harris Technologies ning Teledyne Scientific & Imaging. Romani missiooni panustavad ka Euroopa Kosmoseagentuur ESA, Jaapani kosmoseagentuur JAXA, Prantsusmaa kosmoseagentuur CNES (Centre National d’Études Spatiales) ning Saksamaa Max Plancki astronoomiainstituut.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!